Kui varasematel aastatel olid Eleringi aruanded tuleviku suhtes pigem positiivsed, siis viimane raport ennustab pigem tumedat aega. Eleringi juht Kalle Kilk kinnitas aga "Esimeses stuudios", et Eestis ei ole praegu varustuskindlusega probleeme.

"See teadmine, et meil kuskil kaugemas tulevikus jaamad vanadussurma surevad, on tegelikult kogu aeg olnud. Lihtsalt varasemalt on olnud arusaam, et need uued elektrijaamad, mis peaksid tulema vanade asemele, tulevad kuidagi iseenesest. See arusaam ei ole mitte ainult meil siin Kesk-Euroopast kauges regioonis, vaid kogu Euroopas. See arusaam, et turumehhanismid ei soosi liiga palju selliste pikkade investeeringute tegemist, on üpris valdav juba," lausus Kilk.

Varasemalt pandi ka väga suur osa lootusest välisühendustele, kuid arvestades Eesti geograafilist asukohta ja haavatavust, võis pigem olla tegu naiivse optimismiga. Kilgi hinnangul on aga välisühendustel tulevikus endiselt oluline roll, et hoida Eesti elektrihinda mõistlikul tasemel.

"See usk, et paljudel hetkedel saame varustuskindluse mõttes nendele välisühendustele loota, on natuke koos ümbritseva keskkonnaga kahanenud. Vaatame puhtalt statistiliselt neid protsente: kui need ühendused ei ole töös, mitte sellepärast, et nad tehniliselt halvad oleks, vaid mingitel muudel põhjustel, siis neid protsente on hakanud juurde tekkima ja elu ise dikteerib seda, et liiga palju nendele loota ei saa," ütles Eleringi juht.

Pea aasta tagasi lõhkus tanker Eagle S oma ankruga Estlink-2 kaabli, mistõttu on ka kindlus välisühendustesse varasemast madalam. Kilk sõnas, et ka tulevikus peab arvestama võimalusega, et välisühendus katkeb.

"Neid hetki, kus välisühendused ei ole saadaval, on kindlasti rohkem. Kui varasemalt arvestasime, et 97 protsenti ajast on need olemas, siis nüüd on see kindlasti alla 90 protsendi," lausus Kilk.

Eleringi strateegia põhineb suuresti inseneride tööle ja tulevikustsenaariumite analüüsimisele. Uuritakse, kuidas mõjutab välisühenduste väiksem olemasolu Eestit ning kuidas sellises olukorras on võimalik üldse hakkama saada.

"Neid hetki, kui peab hakkama saama kohapealsete elektrijaamadega, on oluliselt rohkem. Eelmiste aastatega võrreldes, kui ütlesime, et kohapealsed ühendused peavad olemas olema, siis täna me ütleme, et peab olema rohkem ja just seetõttu, et väljastpoolt nii kindlalt elektrijaamasid kasutada ei saa," sõnas Kilk.

"Ma arvan, et see mõte välisühendustel saabki olema tulevikus peamiselt selleks, et enamus ajast, kui nad on töökorras, suudavad nad tuua meile väljastpoolt suhteliselt konkurentsivõimelist elektrit. Mingitel hetkedel saame ka ehk ise eksportida, kui teeme enda otsuseid hästi, aga kui me ei tee, siis me teame, et kuskil Euroopas on mingisuguseid soodsaid ressursse," selgitas Eleringi juht.

Kilgi sõnul on Euroopa unelm luua olukord, kus üle Euroopa on nii palju ühendusi, et kõik saavad ühiselt ressurssi jagada, mis tegelikult tähendabki seda, et igal pool oleks elektril sama hind.

Estlink-3 valmimine on planeeritud aastaks 2038, kuid uute arvestuste järgi ei ole potentsiaalne kasu Eesti elektrihinnale enam nii suur, kui varasemalt arvati.

"Selle taga on ka tegelikult see, et Põhjamaades tehakse tohutult palju investeeringuid, et nende enda probleeme lahendada, aga selle kõige käigus ei jagu neil raha investeerida meie ühendustesse," sõnas Kilk.

Eleringi juhi sõnul on ka alustatud Eestisse uute elektrijaamade planeerimisega, kuid veel mõeldakse lahendusi, kuidas jaamad Eestisse tuua.

"Me tegelikult juba natuke aega tagasi korraldasime sellise hanke, mis võiksid uusi elektrijaamasid juurde tuua. Ütleme, et suurusjärk 1000 MW võiks juurde tulla. Umbes 200 MW on tegelikult juba olemas läbi selle, et me ühe pikaajalise hanke tegime. See ongi olnud senise elektrituru probleem, et sellist pikaajalist tasuvust elektrijaamadel, just uutel, näha kuskilt ei ole. Tegimegi hanke. Läbi sünkroniseerimise võimaldati selline erandlik hange, et ühe korra saime seda kasutada ja nüüd peame edasi mõtlema mingisuguseid sarnaseid võimalusi, kuidas need järgmised elektrijaamad siia tuua," lausus Kilk.