Kui suur konkurent on mere põhja  plaanitav vesinikutoru Eestis eriplaneeringuga plaanitavale maismaatorule?

Kõigepealt tuleb üldse aru saada, et mõlema toru eesmärk on teenida Saksa tööstuse huvi saada endale kuskil Euroopa sees tehtud niinimetatud rohelist vesinikku, mitte fossiilsest maagaasist toodetut. Saksamaa on alustanud võimalike erinevate kanalite kaardistamise ja arendamisega tegelikult päris mitu aastat tagasi.

Mõlemad projektid on ellu kutsutud ühe ja sama eesmärgi jaoks ning neid uuritaksegi põhimõtteliselt kui alternatiive. Ilmselgelt ei ole mõistlik mõlemat samal ajal kasutusele võtta, et mõlemad tarniksid Soomest vesinikku Saksamaa poole.

Ühe puhul uuritakse varianti tulla piki maismaad läbi Balti riikide ja Poola ning teise puhul läbi Läänemere. Ilmselgelt on vähemalt esimeses lähenemises mõistlik teha ainult üks nendest.

Kes seda otsustab?

Needsamad osanikud, sest mõlema projekti peamised initsiaatorid on otspunktid ehk Saksamaa ja Soome. Kuna nendel kahel on kõige suurem majanduslik huvi, vaatavad nad kokkuvõttes kummagi projektiga kaasnevaid plusse ja miinuseid.

Need arutelud, mis praegu  Eestis eriplaneeringuga seoses käivad – kas toru tuleb Häädemeeste kandist või kuskilt Abja-Paluoja kandist –, võivadki lõppeda sellega, et sinna toru ei tulegi ja see ehitatakse hoopis Läänemerre?

Jaa, see võimalus on olemas. Planeeringuid tehaksegi ju selleks, et aru saada, kas mingisugust projekti on võimalik ellu viia, kus kohas ja millise raha eest.

Paralleelselt planeeringute tegemisega pannakse kokku mõlema toru äriplaan. Sealt on võimalik aru saada, kas see äriplaan tervikuna üldse lõpuks plussi tuleb, ja seda peavad needsamad investorid lõpuks otsustama. Kui otsustatakse teha, siis valitakse ka trass – kas merd või maismaad mööda.

Kui on võimalik see toru panna mere põhja, seal on ju häiringud väiksemad kui  maismaal, ära jääks vaidlused maaomanikega ning raadamisest tulenev keskkonnakahju. Ilmselt on väga lihtsaid ja kaalukaid argumente nii ühe kui ka teise poole kasuks?

Täpselt nii, need argumendid tulebki kirja panna. Maismaad mööda minnes tähendab see kindlasti mingisuguseid piiranguid meie maismaa kasutusele, aga samas kaasnevad sellega ka konkreetsed kasunäitajad.

Näiteks kui see toru läheb merd mööda Eestist mööda, siis Eestil ei ole võimalik teenida transiiditulu. Kui see läheb merd mööda, siis Eesti ei võida energiajulgeoleku aspektist midagi juurde.

Eesti huvi võiks  olla, et me oleme üks nendest, kellest teised Euroopa Liidu liikmed energeetika kontekstis sõltuvad – mida suurem on huvi, seda rohkem tegeletakse ka meie ühise kaitsmisega.

Need ei ole ainult majanduslikud projektid, vaid kõik sellised liidusisesed ühised infrastruktuuriprojektid võimendavad positiivses võtmes meie ühist vajadust üksteise turvalisuse eest hoolitseda.

Juhul kui toru tuleb merepõhja, siis Eleringil ju selle ehitamisega mingit puutumust ei tekigi? Samas on see ju otsene rahavoog Eleringile, kui toru tuleb maa peale – saate projekti juhtida, Euroopa Komisjoni rahade eest. Teil on majanduslikult vaadates ju huvi ehitada see pigem maismaale?

Just, aga seda ma tahangi öelda, et kuna Elering on 100 protsenti riigile kuuluv ettevõte, siis on Eesti riigi asi hinnata, kas Eesti riik tahab seda transiiditulu või ei taha. Kui ta ei taha, siis me võime kohe öelda, et minge meist mööda. Mina arvan, et see ei ole mõistlik – seda nii potentsiaalse transiiditulu valguses kui ka just seepärast, et Eesti riik võidab projektist julgeolekuaspektis.

Muidugi võib siia kõrvale veel öelda, et ega keegi täna ette ei tea, kui suureks ja mis mahus vesinikumajandus kaugemas tulevikus – 20 pluss aastat edasi – muutub. On ju võimalus, et vesinikule tekivad laiemad rakendused ikkagi ka energeetikas.

See ei ole täna äriplaanist osa, aga see on järjekordselt üks argument, mis näitab, et sellel projektil on potentsiaali natuke laiemaks kasuks. Juhul kui vesinik saab energeetika osaks, saab Eestis arendada energeetikaprojekte lähtuvalt sellest, et transiiditoru annab täiendavaid võimalusi. Selliseid kaudseid võimalikke kasusid tuleks samuti suuta siia juurde hinnata.

Teie jutust ikkagi kõlab läbi see, et  Elering on huvitatud ainult maismaavariandist?

Elering on kindlasti huvitatud maismaavariandist just sellepärast, et kui see projekt osutub transiiditulu mõttes kasumlikuks, siis on see otsene raha Eesti riigile.

Kui toru tuleb merre ja läheb Läänemere keskel siis on vaja Liivi lahe tuulepargi elekter enne muuta vesinikuks, mida torusse suunata.  Kas see tehas peab asuma Saaremaal või saab kasutada ka neid tehaseid, mis on Pärnumaale planeeritud?

 Ilmselgelt mida kaugemalt Eestist see toru mööda läheb, seda pikem haruühendus tuleks ehitada transiiditorust kuni nendeni, kes tahavad seda kasutama hakata.

Saaremaa taga olev tuulepark võib geograafiliselt vaadates olla suhteliselt lähedal sellele merd mööda minevale projektile, aga Pärnu on ilmselgelt päris kaugel. Pärnu projektidel oleks kindlasti lihtsam liituda maismaad mööda mineva toruga.

Kui toru tuleb tõesti Läänemerre ja Liivi lahe tuulepark valmis ehitatakse, on mõistlik see elektrit vesinikuks moondav tehas ehitada kuhugi Lääne-Saaremaale?

Mida lähemal on tootmispaigaldised transiiditorule, seda väiksem on investeeringukulu tehase ehitamiseks. Seda peab investor ise hindama, kas tema äriplaani mahub pika toruühenduse ehitamine või on see talle liigne lisakulu.

Põhimõtteliselt Euroopa Komisjonil pole ju vahet, kellele ta raha annab – kas merepõhjas olevale torule või sellele, mis tuleb Soome lahe juurest maa peale ja liigub siit edasi Läti poole? Nende jaoks pole vahet?

 Ma arvan, et on. Euroopa Komisjon rahastab selliseid asju tavaliselt ühishuvi rahastusest. Mida suurematel riikidel on projektist potentsiaalne kasu, seda suurema tõenäosusega ja suurema kaasfinantseeringu määraga sealt raha saab.

 Selles kontekstis on eelis kindlasti torul, mis läbib rohkemaid liikmesriike ja mille puhul on võimalik näidata, et neil liikmesriikidel on tulevikus potentsiaalne lisaväärtus muustki kui ainult transiidist.

Mina usun küll, et maismaaprojektil on selles kontekstis natuke suurem edu. Suure tõenäosusega on maismaaprojekt ise ka natukene kallim, sest maismaad mööda ei saa toru päris otse sirgelt vedada. Seda peab alles majandusanalüüs näitama, kas kõikide vahepealsete riikide potentsiaalsed töökasud õigustavad natukene pikema ja kallima toru tegemist.

Puhtalt kommertsalusel ja turupõhiselt see toru ei tasuks ennast kunagi ära vist?

Ei oska seda öelda. See selgub pärast seda, kui on teada, kas Saksamaa kliendid on nõus maksma Soomes toodetava vesiniku ja selle transiiditasu eest. Kui selliseid kliente on piisavalt palju, siis tasub ära.

Paralleelselt planeeringutega käibki kogu ärimudeli kokkupanemine ja pikaajalisest vesiniku hankimisest huvitatud klientide väljaselgitamine.

See baseerub peamiselt praegusel Saksa tööstusel, kes on siiamaani saanud oma vesiniku kohapeal fossiilsest maagaasist – nendel on endal seadmed, mis teevad gaasi vesinikuks. Nad kaaluvad praegu just seda, et mis siis oleks, kui nad saaksid Euroopa Liidu siseselt toodetud vesinikku kuskilt Soomest või mujalt. Äkki on see neile majanduslikult piisavalt atraktiivne? Tõenäoliselt on see vähemalt esialgu fossiilse maagaasi suhtes kallim, aga seal on täiendavad kasud, mida nad i näevad. Kokkuvõttes on see ikkagi klientide hinnangu järgi tehtav investeerimisotsus: kui nemad tahavad, siis me teeme selle toru, ja kui ei taha, siis ei tee.

Euroopa Komisjonis võiks liikmesriikide valitsuste sõna maksta. Kas meie, Läti ja Leedu valitsused hakkavad ajama seda, et toru tuleks kindlasti maismaad pidi, või vaatavad nad protsessi kõrvalt?

Eks see on kõikide infrastruktuuriprojektidega nii, et kui riigi valitsus otsustab mingi projektiga tegeleda, siis ta tegeleb. Meie jaoks näitab valitsuse algatatud eriplaneering just seda, et valitsusel on huvi aru saada, kas projektiga on mõtet minna päris investeerimiseni välja või mitte.

Võimalik investeerimisotsus ise peaks tulema alles kuskil 2030. või 2031. aastal, kui planeering on valmis ja asjaolud teada.

Esialgne huvi on olemas. Kas see huvi hajub ära siis, kui projekti küpsuse kohta tuleb rohkem infot, seda näitab analüüs. Ma olen nõus, et nii mastaapse projekti tegemiseks peab valitsuse huvi kokkuvõttes olema.