"Tõsine majanduslangus ohustab Saksa ühiskonna üht põhiprintsiipi: lubadust, et meie lastel läheb majanduslikult paremini kui nende vanematel, ei saa enam pidada," rääkis Regling. 

"Isegi kui majandus hakkab taas veidi tugevamalt kasvama, väheneb tulevikus tõenäoliselt sakslaste sissetulek," lisas Regling. 

Regling muretseb, et heaolu langus võib tekitada sakslaste seas frustratsiooni, mis omakorda avaldab survet Saksamaa demokraatiale.

"Ma muretsen, et paljud inimesed pöörduvad poliitikast eemale või hääletavad populistlike parteide poolt," ütles Regling. 

Regling tõi välja, et järgmine põlvkond suudab tõenäoliselt kulutada tarbimisele vähem raha kui eelmine. "Ja seda me pole veel kogenud," rääkis Regling. 

Tema sõnul oleks ainus väljapääs praegusest olukorrast ulatuslik reformipakett. "Me vajame nii ulatuslikku meetmete paketti, mida me pole Saksamaa Liitvabariigi ajaloos kunagi näinud," tõdes Regling. 

Tema sõnul hõlmaks see mitme riigipüha kaotamist ning osalise tööaja asemel rohkem täistööajaga töötamist. Regling lisas, et sakslased peaksid pensionisüsteemi rahastamiseks kauem töötama. Ta avaldas ka lootust, et riik suudab sellised reformid ellu viia.

"Kodanikud on valmis valusateks otsusteks, kui nad tunnevad, et koormust jagatakse õiglaselt," rääkis Regling. 

Regling oli Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) tegevdirektor aastatel 2012-2022. ESM loodi 2012. aastal, et suure finantskriisi järgselt aidata hätta sattunud riike.