USA sõjaline sekkumine Venezuelas on taas õhutanud Trumpi pikaajalisi plaane seoses Arktikas asuva Taani autonoomse territooriumiga, kus leidub kasutamata haruldasi muldmetalle ja mis võib saada oluliseks tegijaks, kuna sulav polaarjää avab uusi laevateid.

"Taani ja Gröönimaa on palunud kiiret kohtumist Rubioga, et arutada USA olulist avaldust Gröönimaa kohta," kirjutas saare välisminister Vivian Motzfeldt sotsiaalmeedias.

"Seni ei ole USA välisministril Marco Rubiol olnud võimalik Gröönimaa valitsusega kohtuda, hoolimata asjaolust, et Gröönimaa ja Taani valitsused on taotlenud ministrite tasandi kohtumist kogu 2025. aasta vältel," lisas ta.

Varem kordas Gröönimaa peaminister Jens-Frederik Nielsen, et saar ei ole müügiks ja selle tuleviku üle peaksid otsustama ainult gröönlased.

Tema kommentaarid järgnesid sellele, kui Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola ja Hispaania ühinesid Taaniga, teatades, et kaitsevad suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja piiride puutumatuse universaalseid põhimõtteid.

"See toetus on oluline ajal, mil seatakse kahtluse alla rahvusvahelised aluspõhimõtted," kirjutas Nielsen sotsiaalmeedias. "Selle toetuse eest soovin avaldada oma sügavaimat tänu."

"Ajal, mil USA president on taas teatanud, et Ühendriigid suhtuvad Gröönimaa küsimusse väga tõsiselt, on see toetus meie NATO liitlastelt nii oluline kui ka ühemõtteline."

Washingtonil on Gröönimaal, kus elab ligikaudu 57 000 inimest, juba sõjaväebaas.

Trump vihjas pühapäeval, et otsus Gröönimaa kohta võib tulla umbes kahe kuu pärast, kui olukord Venezuelas on vähem pingeline.

Euroopa liidrite ühisavalduses nimetati Arktika julgeolekut Euroopa jaoks põhiprioriteediks ning rahvusvahelise ja Atlandi-ülese julgeoleku jaoks kriitilise tähtsusega teemaks.

Taani, sealhulgas Gröönimaa, kuulub NATO-sse, lisati avalduses ning kutsuti üles kollektiivsele lähenemisele koos USA-ga polaarpiirkonna julgeoleku tagamisel.

Avaldusele kirjutasid alla Briti peaminister Keir Starmer, Taani valitsusjuht Mette Frederiksen, Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Saksa kantsler Friedrich Merz, Itaalia peaminister Giorgia Meloni, Poola valitususjuht Donald Tusk ja Hispaania peaminister Pedro Sánchez.

"Gröönimaa kuulub oma rahvale. Ainult Taanil ja Gröönimaal on õigus otsustada Taanit ja Gröönimaad puudutavate küsimuste üle," seisis avalduses.

Nielsen kordas oma üleskutset USA-le pidada "lugupidavat dialoogi asjakohaste diplomaatiliste ja poliitiliste kanalite kaudu ning kasutades olemasolevaid foorumeid, mis põhinevad USA-ga juba sõlmitud lepingutel".

"Selline dialoog peab toimuma austades asjaolu, et Gröönimaa staatus põhineb rahvusvahelisel õigusel ja territoriaalse terviklikkuse põhimõttel."

Taani Kuningliku Kaitsekolledži Arktika julgeoleku, poliitika ja diplomaatia spetsialist Marc Jacobsen ütles, et Trumpi retoorika Gröönimaa osas ei ole muutunud alates sellest, kui ta esimest korda annekteerimise idee välja käis.

"See on nagu katkine plaat... võiks arvata, et tema (Trump) ei saa tegelikult aru, mida Taani ja Gröönimaa räägivad," ütles ta AFP-le.

Kuigi Trump on väitnud, et Taani ei suuda tagada Gröönimaa julgeolekut, on Kopenhaagen sellesse sektorisse viimase aasta jooksul tugevalt investeerinud, eraldades umbes 90 miljardit krooni (14 miljardit dollarit).