"Me kavatseme Gröönimaa suhtes midagi ette võtta, meeldib see neile või mitte. Sest kui me seda ei tee, võtab Venemaa või Hiina Gröönimaa üle. Me ei lase Venemaal või Hiinal oma naabriks saada," ütles Trump ajakirjanikele Valges Majas naftafirmade juhtidega kohtudes.

Trumpi sõnul peab USA Gröönimaa omale saama hoolimata sellest, et Ühendriikidel on saarel juba sõjaline kohalolek 1951. aasta lepingu alusel, sest sellised lepingud ei ole piisavad Gröönimaa kaitse tagamiseks. 57 000 elanikuga saar on Taani Kuningriigi autonoomne territoorium.

"Te kaitsete omandiõigust. Te ei kaitse rendilepinguid. Ja me peame Gröönimaad kaitsma. Kui me seda ei tee, teevad seda Hiina või Venemaa," rääkis president.

Trump ja Valge Maja ametnikud on arutanud mitmesuguseid plaane Gröönimaa USA kontrolli alla saamiseks, sealhulgas USA sõjaväe võimalikku kasutamist ja ühekordseid makseid gröönlastele osana katsest veenda neid Taanist lahku lööma ja potentsiaalselt USA-ga liituma.

Taani ja kogu Euroopa juhid on viimastel päevadel tugevalt kritiseerinud Trumpi ja teiste Valge Maja ametnike kommentaare, milles nad väidavad oma õigust Gröönimaale. USA ja Taani on NATO liitlased, keda seob vastastikuse kaitse leping.

Teisipäeval tegid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola, Hispaania, Suurbritannia ja Taani ühisavalduse, milles öeldi, et ainult Gröönimaa ja Taani saavad otsustada omavaheliste suhete küsimuste üle.

Gröönimaa erakonnad: me ei taha olla ameeriklased

Me ei taha olla ameeriklased, teatasid Gröönimaa erakonnad pärast seda, kui USA president Donald Trump kordas oma soovi maavararikas territoorium jõuga üle võtta.

"Me ei taha olla ameeriklased, me ei taha olla taanlased, me tahame olla gröönlased," teatasid viie parlamendierakonna juhid reede hilisõhtul.

"Gröönimaa tuleviku üle peavad otsustama gröönlased," rõhutasid nad.

USA vabariiklasest president Donald Trump, kes ei ole varjanud oma soovi võtta kontrolli alla Taanile kuuluv Gröönimaa, ütles reedel, et tegeleb küsimusega otsekoheselt.

Trumpi sõnul on Taanile kuuluva saare omandamine USA riikliku julgeoleku jaoks ülioluline, arvestades Venemaa ja Hiina kasvavat sõjalist tegevust Arktikas.