Briti ametnikud on viimastel päevadel kohtunud kolleegidega teistest riikidest, sealhulgas Saksamaalt ja Prantsusmaalt, et alustada ettevalmistusi NATO võimalikuks missiooniks saarel, teatas The Telegraph laupäeval.

Plaanid, mis on veel varajases staadiumis, võivad hõlmata Briti sõdurite, sõjalaevade ja lennukite paigutamist Gröönimaa kaitsmiseks Venemaa ja Hiina eest.

Euroopa riigid loodavad, et nende kohaloleku märkimisväärne suurendamine Arktikas veenab Trumpi loobuma oma ambitsioonist strateegiline saar annekteerida, märkis leht.  See võimaldaks tal kuulutada Ameerika maksumaksjate võitu, väites, et Euroopa maksab suurema osa kaitsekuludest Atlandi ookeanil.

Trump on ähvardanud Gröönimaa jõu abil oma valdusse võtta. Saar on Taani poolautonoomne territoorium, seega osa NATO-st. Trump kordas viimati reedel, et kui ta seda ei tee, vallutab Moskva või Peking saare ning rõhutas, et ei lase Venemaal ega Hiinal saada USA naabriks.

Gröönimaa on rikas ka loodusvarade, sealhulgas vase, nikli ja haruldaste muldmetallide poolest, mis on tänapäevase tehnoloogia toorainena üliolulised.

Briti valitsuse allikad ütlesid Telegraphile, et Starmer võtab Venemaa ja Hiina ohtu selles piirkonnas äärmiselt tõsiselt ja nõustus vajadusega selle suhtes meetmeid rakendada.

"Jagame president Trumpi seisukohta – Venemaa kasvavale agressiivsusele Kaug-Põhjas tuleb piir panna ja Euro-Atlandi julgeolekut tuleb tugevdada," ütles üks allikas The Telegraphile. Tema sõnul jätkuvad NATO-s arutelud piirkonna julgeoleku tugevdamise üle ja Ühendkuningriik teeb liitlastega koostööd, et edendada Arktika heidutus- ja kaitsevõime tugevdamist.

"Ühendkuningriik jätkab liitlastega koostööd – nagu alati – meie riiklikes huvides olevate operatsioonide raames, kaitstes inimesi kodus," lisas lehega rääkinud ametnik.

Trump on välja pakkunud idee Gröönimaa sisuliselt ära osta, pakkudes igale selle 30 000 kodanikule kuni 100 000 dollarit USA alla tulemise eest. Ta ei ole välistanud ka sõjalise jõu kasutamist saare vallutamiseks, rõhutades, et "me kavatseme Gröönimaaga midagi ette võtta, meeldib see neile või mitte".

Trumpi plaanid on viinud NATO kriisi ja tekitanud spekulatsioone, et 75-aastane kaitseallianss võib laguneda. Euroopa riigid loodavad siiski Trumpi ümber veenda, pakkudes saarele oma sõjalise jõu paigutamist.

Ideed arutati neljapäeval Brüsselis toimunud NATO liitlaste kohtumisel. Liikmed andsid alliansi Belgias asuvale Euroopa Liitlasvägede Ülemjuhatajale korralduse otsustada, mida veel saaks Arktika turvalisuse tagamiseks teha.

Allikad ütlesid The Telegraphile, et potentsiaalne operatsioon on siiski alles algstaadiumis. See võiks olla täiemahuline vägede paigutamine või ka ajaliselt piiratud õppuste, luureandmete jagamise, võimete arendamise ja kaitsekulutuste ümbersuunamise kombinatsioon.

Iga operatsioon viiakse tõenäoliselt läbi NATO lipu all ning see oleks eraldi alliansi juba käimasolevatest missioonidest Läänemerel ja Poolas.

Briti ametnike sõnul valmistuvad Ühendkuningriigi relvajõud juba suuremaks rolliks Arktika julgeoleku tagamisel.

Ettevalmistuste hulka kuuluvad eriüksuste ja kuningliku mereväe osalemine eelmisel aastal Norras peetud NATO ühisõppusel Joint Viking. Sel aastal lähetatakse 1500 Briti merejalaväelast Norrasse, Soome ja Rootsi õppusele Cold Response, mis on väljaõppemissioon kaitsetegevuseks talvistes tingimustes.

The Telegraphi andmetel koostab Euroopa Liit plaane sanktsioonide kehtestamiseks USA ettevõtetele, kui Trump lükkab tagasi pakkumise NATO missiooniks Gröönimaal. Tehnoloogiahiiglaste, nagu Meta, Google, Microsoft ja X, tegutsemist Euroopas võidakse piirata, nagu ka Ameerika pankade ja finantsettevõtete tegevust.

Äärmuslikum variant võiks olla USA sõjaväe väljatõstmine baasidest Euroopas, mis võtaks neilt olulised positsioonid operatsioonideks Lähis-Idas ja mujal.

USA välisminister Marco Rubio kohtub järgmisel nädalal oma Taani kolleegiga ning Euroopa liidrid loodavad, et ta saab Trumpi mõjutada.

Analüütikute sõnul lähtub USA president oma läbirääkimisstrateegiast, mis hõlmab maksimalistlike nõudmiste esitamist väljapressimiseks teistelt riikidelt. Näiteks on tema ähvardus kehtestada Euroopa ravimitele tohutud tollid, kuid vabastada riigid, sealhulgas Suurbritannia, kes olid nõus USA ravimite eest rohkem maksma.

Viimastel kuudel on Valge Maja vihjanud ka, et soovib, et Jaapan maksaks rohkem seal paikneva 55 000 Ameerika sõduri kulude katmiseks.

Riskianalüüsi firma Sibylline tegevjuht Justin Crump ütles, et Trump tõenäoliselt testib Euroopa riikide ühtsust ja otsusekindlust Gröönimaa küsimuses.

Tema sõnul võivad liitlased Trumpi bluffi tagasi lükata, pakkudes välja NATO vägede Gröönimaale saatmise, mis viitab sellele, et julgeolek ei olnud presidendi tegelik põhjus saare soovimiseks.

Jutud NATO vägede võimalikust paigutamisest Gröönimaale tulid avalikuks ajal, mil Briti õhujõudude (RAF) endine juht seadis kahtluse alla Ühendkuningriigi võime Arktikat kaitsta, öeldes, et riigi kaitsejõududest on saanud õhuke fassaad, märkis The Telegraph.

Õhumarssal Edward Stringer märkis väljaandes Policy Exchange, et lõhe Suurbritannia sõjalise tugevuse tajumise ja tegelike võimete vahel on muutunud tohutuks. Ta hoiatas, et mitte ükski Briti sõjaväe formatsioon ei ole praegu iseseisvalt lahingus jätkusuutlik. "Nüüd annab USA jõuliselt märku, et seab Ameerika esikohale ja ülejäänud NATO peab oma kaitse eest ise hoolitsema. See seab põhimõtteliselt kahtluse alla mudeli, millesse me poolkogemata olime libisenud – meie riigikaitse on osutunud õrnaks fassaadiks," kirjutas ta.

"Lõhe sõnade ja tegude vahel meie enesekuvandis ja tegelikkuses, mida me praktikas suudame projitseerida, on terav. Esimene vajalik samm on seda tunnistada ja omaks võtta, et meetodid, mis meid sellesse segadusse viisid, tuleb halastamatult kõrvale jätta," ütles Stringer.

Briti välisministeeriumi pressiesindaja ütles Telegraphile, et Ühendkuningriik on pühendunud koostööle NATO liitlastega, et tugevdada NATO Arktika heidutust ja kaitset.