Elektrooniline ÕS on Sõnaveebi alamleht. See ei asu Sõnaveebi avalehel, vaid peidus¹: selle leiab üleval paremal nurgas täpiruudu peale klõpsates. Sõnaveebi avalehelt ei satu lugeja aga mitte ÕS-i, vaid hoopis EKI ühendsõnastiku 2025 (ÜS) ja oskussõnastike lehele. Tegelikult on ÕS-i leidmiseks lihtsam guugeldada "ÕS 2025".

Vastse ÕS-i tutvustamisel on imestust tekitanud selle esitlemine koos ÜS-iga.² ÕS-i kõrval soovitatakse Sõnaveebi kasutada isegi ÕS-i saatesõnas.³ Sama juhtub siis, kui ÕS-ist mõnda sõna ei leia: siis kuvatakse tekst "ÕS-is on väiksem valik sõnu kui Sõnaveebis. Proovi otsida Sõnaveebist". See tekst on põhjustanud kasutajates suuremat sorti segaduse.

Esiteks, nagu öeldud, on ÕS ju Sõnaveebi alamleht, s.t ÕS-i vaadates asutaksegi juba Sõnaveebis – veebiaadresski on https://sonaveeb.ee/os. Tegelikult saadetakse kasutaja Sõnaveebi põhiosa ehk ÜS-i ja oskussõnastikke vaatama. Teiseks – ja see on eriti veider – jääb nii artikleid, ÕS-i saatesõna kui ka ÕS-is kuvatavat teksti lugedes mulje, nagu ei olekski vahet, kust keeleinfot otsida, kas ÕS-ist või ÜS-ist. Lahknevus oleks justkui vaid selles, et ühes on vähem sõnu kui teises, aga neil kahel sõnastikul on ometi täiesti erinev eesmärk.

ÕS on normiv ja ÜS kirjeldav

ÕS näitab keeleseadusest tulenevalt kirjakeele normi, s.t sõnakuju, käänamist, pööramist, kohati ka sõnatähendusi ja sünonüüme, ühesõnaga vastab küsimusele, kuidas on õige. Alates 1999. aastast on seal olnud ka palju kasutusnäiteid ja heakeelsussoovitusi ehk vastatakse küsimusele, kuidas on kirjakeeles kohane. ÕS-ist juhindutakse kooliõpetuses, asjalike ja ametlike tekstide kirjutamisel, ettekandmisel, tõlkimisel ja toimetamisel. ÕS-is on Eesti riigi ja selle kodanike suhtlemise keel.

Ka ÜS-is esitatakse sõnade käände- ja pöördevormid, enamiku sõnade tähendused, näited, sünonüümid ja heakeelsussoovitused, lisaks päritolu andmeid, ühendeid, vasteid teistes keeltes, veebilauseid jne. Kuid ÜS-i peamine siht on vastata küsimusele, mida kõike meil keeles leidub, s.t esitada peale kirjakeele normi kõnekeelt (lädramälu, ökoemme), lastekeelt (miki, ninn), unarsõnu (oodustama, ülder), aga ka normingut eiravaid kujusid, nt varjant (pro variant) või atendaat (pro atentaat), kõige mõrudam (pro kõige mõrum) ja näost-näkku (pro näost näkku) koos selgitustega.

Viimaste näidete puhul tuleb olla eriti tähelepanelik. Ei piisa kiirest sedastamisest, et sõna on ÜS-is olemas (ja järelikult sobib kirjakeelde), vaid tuleb jälgida pisikirjas märgendeid või leida üles EKI selgitus (kui see olemas on), kust saab teada, et tegu on ebakorrektse kirjapildiga. ÜS-is ei ole selget piiri normingute ja muu sõnastiku sisu vahel.

Neil sõnastikel on eri lätted: ÕS tugineb esmajoones eelmisele ÕS-ile, ÜS peamiselt eesti keele seletavale sõnaraamatule. See on tinginud ka stiilierinevused: enam kui saja aasta traditsiooni hoidvast ÕS-ist leiab peamiselt neutraalse suhtluse keele, ÜS näitab ka vabamat keelekasutust, mis ei kuulu kirjakeele normi hulka.

ÕS ei muutu kuni järgmise versiooni ilmumiseni, aga ÜS muutub kogu aeg. Nii järgivad need kaks sõnastikku paradoksi, et "keele säilimiseks ja arenguks on korraga vaja nii muutumist kui ka püsimist"⁴. ÕS-i koostajadki leiavad, et on hea, kui norm püsib mõnda aega fikseerituna.⁵ Ja on suurepärane, et püsiosa kõrval on ÜS, kus uudissõna või -vorm saab settida, kuni selgub, kas see on ÕS-i jaoks elujõuline või mitte. ÜS-i sobib kasutada enda kurssiviimiseks keele muutuva osaga, aga mitte ÕS-i asemel.

Kogu Sõnaveebis esitatu pole normikohane

EKI on teatanud, et ÜS on kirjakeele normiga kooskõlas⁶. Ent keele kiire muutumise tõttu kehtib see väide täpselt senikaua, kuni ÜS-i lisatakse mõni heakeelsena ennast alles tõestama hakkav uudissõna või ÕS-i normingutega vastuolus kasutusnäide. Kirjakeele norm on püsikindel ikkagi vaid ÕS-is. ÜS-ist, aga ka Emakeele Seltsi kodulehelt⁷ leiab küll enne järgmist ÕS-i langetatud norminguotsused, kuid neid tehakse siiski üsna harva.

Sõnaveebi oskussõnastikud hõlmavad meie erialakeelest tohutu kogumi ning sinna on kantud ka suur hulk seni ÕS-is olnud terminitest. Usaldusväärsete terminibaaside kõrval on aga selliseid, mida õige- ega heakeelsuse mõttes usaldada ei saa. Kahjuks ei ole sellele Sõnaveebis mingit viidet.

Kui sisestada Sõnaveebi avalehel sõna effekt, leiab oskussõnastikest dopplereffekti, mille kohta on, tõsi küll, antud soovitus eelistada Doppleri efekti, ja Bauschingeri effekti, mille puhul ei leia ühtegi korrigeerivat selgitust. Nii võib arvata, et efekt kirjutatakse eesti erialakeeles kahe f-iga. ÕS-is seda väärarusaama ei teki.

Sõnaveebi avalehel saab paari lisaklõpsuga küll oskussõnastikud ja muud funktsioonid välja lülitada, ent vaikimisi kuvatakse kasutajale kogu Sõnaveebi info, mis on mitmekesine igas mõttes, ka kvaliteedilt.

Seega, ÜS ei ole lihtsalt suurema hulga sõnadega ÕS ja neid kaht ei tohi segi ajada. ÕS-ist on abi eeskätt tarbetekstide koostamisel: asjalikus suhtluses, kooliõpetuses, tõlkimisel ja toimetamisel. Sõnaveebi ÜS ja oskussõnastikud moodustavad hiiglasuure sõnakogumi, mis sisaldab üld- ja erialakeelt ning ametlikku, vabamat ja vigast keelepruuki, mida saab uurida nii silmaringi laiendamiseks kui ka muutuste märkamiseks.