Oluline Ukraina sõjas teisipäeval, 20. jaanuaril kell 18.33:

- Klõtško: Kiievist on sel kuul põgenenud 600 000 inimest;

- Ukraina kaitseminister: meie eesmärk on hävitada 50 000 venelast kuus;

- Venemaa rünnaku järel on pea pool Kiieviest kütte ja elektrita;

- Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega;

- Ukrainas on ulatulikud elektrikatkestused;

- Vene okupandid saatsid lapsed Hersonist sõjalisele väljaõppele;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1130 sõdurit.

Klõtško: Kiievist on sel kuul põgenenud 600 000 inimest

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles teisipäeval AFP-le, et Ukraina pealinnast on sel kuul evakueerunud üle poole miljoni inimese.

AFP-le antud intervjuu ajal kõlasid Kiievis õhuhäiresireenid ning linnapea sõnul on ligikaudu 600 000 inimest võtnud kuulda tema 9. jaanuari üleskutset ajutiselt ümber asuda.

Üleskutse tehti pärast Vene drooni- ja raketirünnakute lainet, mis jättis suured osad linnast elektrita, veeta ja kütteta olukorras, kus temperatuur langes -20 kraadini.

Venemaa rünnaku järel on pea pool Kiievist kütte ja elektrita

Venemaa jätkab Ukraina energiataristu ründamist ning korraldas ööl vastu teisipäeva riigile ulatusliku raketi- ja droonirünnaku.

Venemaa öine rünnak jättis teisipäeval Kiievis tuhanded elumajad 14-kraadise pakasega kütte ja veeta ajal, mil Ukraina pealinn püüdis taastada varasemate rünnakutega hävitatud elutähtsaid teenuseid.

Väljaanne The Kyiv Independent teatas, et Kiievis toimusid umbes kella kahe paiku plahvatused. Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas, et Venemaa rünnaku tagajärjel sai üks inimene vigastada.

Klõtško lisas hiljem, et Venemaa öine õhurünnak Ukraina pealinnale jättis tuhanded kodud 14-kraadise pakase juures kütteta.

"Pärast seda rünnakut on 5635 elumaja kütteta," ütles Klõtško. Ta lisas, et suur osa linnast on ka veevarustuseta.

"Praegu on ligi pool Kiievit elektrita," kinnitas välisministri asetäitja Mariana Betsa.

AFP ajakirjanikud kuulsid pealinnas õhuhäiresireene ja plahvatusi, kui Ukraina õhutõrjesüsteemid droonidele ja rakettidele vastasid.

Kiievi kesklinna metroojaamas varjunud 51-aastane raamatupidaja Marina Serhijenko ütles, et tema arvates on korduvatel Venemaa rünnakutel, mis on viimastel nädalatel jätnud miljonid inimesed külma ja pimedusse, selge eesmärk.

"Inimesi kurnata, viia asjad kriitilise punktini, et enam jõudu ei jääks, ja murda meie vastupanu," ütles ta AFP-le, varjudes koos kümnete teiste mütsidesse ja mantlitesse mähkunud Kiievi elanikega.

Välisminister Andri Sõbiha kritiseeris teravalt Vene režiimi juhti Vladimir Putinit.

"Sõjakurjategija Putin jätkab genotsiidisõda naiste, laste ja eakate vastu," sõnas ta.

Sõbiha sõnul ründasid Vene väed öö jooksul energiataristut vähemalt seitsmes oblastis ning seetõttu kutsus ta Ukraina liitlasi üles tugevdama riigi õhutõrjesüsteeme veelgi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis mõista, et jätab Šveitsis toimuva Maailma Majandusfoorumi vahele, et tegeleda rünnaku tagajärgedega.

Samas jättis ta lahtiseks võimaluse minna maailma liidrite kohtumisele Šveitsi kuurortlinnas Davosis juhul, kui allkirjastamisvalmis on kokkulepped Ühendriikidega võimaliku sõjajärgse majandus- ja julgeolekutoetuse kohta.

Zelenski kehtestas juba 14. jaanuaril riigi energiamajanduses hädaolukorra, et tagada vajalike teenuste osutamist elanikkonnale. Odessa sõjaväelise administratsiooni juht Serhi Lõssak teatas samas esmaspäeval, et linna koolid läksid külma ilma tõttu üle distantsõppele. 

Ukraina kaitseminister: meie eesmärk on hävitada 50 000 venelast kuus

Ukraina eesmärk on hävitada 50 000 venelast kuus, ütles riigi uus kaitseminister Mõhhailo Fedorov ajakirjanikega kohtudes.

Oma tegevuskava tutvustades tõi Fedorov välja kaks prioriteeti, millest esimene on juhtimine.

"Juhtimine peab tuginema neile, kes suudavad saavutada seatud eesmärke. Kui inimesed ei näita mõõdetavaid tulemusi, ei saa nad süsteemi jääda," sõnas ta.

"Teine strateegiline eesmärk on hävitada 50 000 venelast kuus," lisas minister.

"Eelmisel kuul tapeti 35 000, kõik need kaotused on videotõestusega. Kui jõuame 50 000-ni, näeme, mis vaenlasega juhtub. Nad peavad inimesi ressursiks ja puudujääk on juba ilmselge," lausus Fedorov.

Moskva ja Kiiev avaldavad harva ametlikke andmeid enda kaotuste kohta. Ukraina hinnangul ületavad Venemaa kogukaotused (haavatud, hukkunud ja teadmata kadunud) täiemahulise sõja jooksul 1,2 miljonit inimest.

Vaatamata ränkadele kaotustele on Venemaa suutnud rindejoonel teha väikseid edusamme, kompenseerides kaotusi uute lepinguliste sõduritega. Avalikele andmetele tuginev DeepState teatas, et Vene väed hõivasid 2025. aastal 4336 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumist, mis moodustab riigi pindalast vähem kui ühe protsendi.

Samal ajal on Kiiev silmitsi üha tõsisema isikkoosseisu puudusega, eriti rindejoont hoidvates jalaväeüksustes.

Fedorov avaldas 14. jaanuaril harukordses raportis, et mobilisatsioonist kõrvalehoidmise tõttu on tagaotsitavad kaks miljonit ukrainlast ja veel 200 000 sõdurit on väeosast omavoliliselt lahkunud. Jalaväeüksused on jätkuvalt hädas raskete kaotuste asendamisega.

Ukraina parlament nimetas Fedorovi kaitseministriks 14. jaanuaril.

Varem töötas Fedorov asepeaministri ja digiministrina. Fedorovi juhtimisel vedas digiministeerium mitmeid projekte, sealhulgas droonitootmist.

Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega

Venemaa ründas ööl vastu teisipäeva sadade droonidega Ukrainat, sihtides peamiselt Kiievit. Õhuväe teatel tulistati välja 18 ballistilist ja 15 tiibraketti ning 339 drooni, sealhulgas umbes 250 Shahed-tüüpi drooni.

Ukraina õhutõrjel õnnestus hävitada 27 raketti ja 315 drooni. Raporti kohaselt oli Venemaa kasutatud relvade hulgas ka laevatõrjerakett Tsirkon, mis on teadaolevalt enamikust tiibrakettidest tunduvalt kiirem.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas Telegramis, et Vene väed kasutasid rünnakus uuendatud taktikat, kuid ei täpsustanud selle sisu.

Kiievi lähistelt on tulnud teateid hukkunust. Kiievi oblasti kuberner Mõkola Kalašnik ütles, et pealinnast loodes hukkus 50-aastane mees. Linnapea Vitali Klitsško andmetel sai Kiievi Dniprovskõi rajoonis üks inimene vigastada.

Samuti sai öises rünnakus riigi keskosas asuvas Dnipros vigastada kaks naist vanuses 67 ja 76 aastat, teatas piirkonna sõjaväeline administratsioon 20. jaanuaril.

Sihtmärgiks olid energiataristu ja tuumajaamade ühendused

Venemaa üks peamisi sihtmärke öises rünnakus oli Ukraina energiataristu, sealhulgas tuumajaamu toetavad rajatised. See tähistab riigi pimedusse jätmisele suunatud sügis-talvise kampaania eskaleerumist.

Rünnaku all olid Ukraina tuumajaamade alajaamad, kuid Moskval ei õnnestunud jaamu võrgust lahti ühendada, ütles Ukraina riikliku elektrivõrgu operaatori Ukrenergo juht Vitali Zaitšenko väljaandele Kyiv Independent.

"Venelastel polnud edu. Meil oli," sõnas Zaitšenko ja lisas, et alajaamade kaitse on hea.

Need alajaamad ühendavad Ukraina elektrivõrguga kaht tuumajaama – üht riigi lääne- ja teist lõunaosas. Riigi kolm töötavat tuumajaama on peamine elektrienergia allikas olukorras, kus riik võitleb miinuskraadide juures energiakriisiga.

Rünnaku järel pidas Zelenski erakorralise kohtumise Ukraina energia- ja kaitseametnikega, et hinnata kahjusid ja koordineerida vastutegevust. Presidendi sõnul on olukord kõige raskem Kiievis, osades Kiievi oblasti piirkondades ja Harkivis, kus paljud elumajad jäid kütteta.

Zelenski lisas, et vähemalt osa rünnakus kasutatud rakettidest olid toodetud 2026. aastal, mis rõhutab vajadust Venemaa-vastaste sanktsioonide jõulisema rakendamise järele.

President märkis ka, et Ukraina sai elutähtsad õhutõrjeraketid kätte vaid päev enne rünnakut, mis tugevdas märkimisväärselt võimet lööki tõrjuda. "Iga abipakett loeb. Rakette Patriotile, NASAMS-ile ja teistele õhutõrjesüsteemidele on kriitiliselt vaja," kirjutas ta Telegramis.

Ukrainas on ulatulikud elektrikatkestused

Võrgu stabiliseerimiseks on kogu riigis rakendatud elektrikatkestusi. Energeetikaministeeriumi teatel jättis energiataristu ründamine vooluta tarbijad Kiievis ja selle ümbruses ning samuti Odessa, Dnipropetrovski, Sumõ, Rivne ja Harkivi oblastis.

Ukraina suurim eraenergiaettevõte DTEK teatas, et Kiievis kaotas elektri üle 335 000 inimese. Kella 10-ks kohaliku aja järgi oli vool taastatud 162 000 kodus, samas kui umbes 173 000 olid endiselt elektrita.

Venemaa on kahjustanud või hävitanud suure osa riigi muudest elektrijaamadest, sealhulgas soojus- ja koostootmisjaamadest. Seni on Ukraina energiasüsteemi hävitamisele suunatud kampaanias hoidutud otsestest löökidest tuumajaamadele. Ukrainlased jätkavad kahjustuste parandamist ja kodude taasühendamist võrguga.

Ukraina sõjaväeluure hoiatas nädalavahetusel, et Moskva üritab riigi tuumaenergiat välja lülitada, hävitades kriitilisi alajaamu. Eksperdid on varem öelnud, et edu korral võib see kaasa tuua tuumakatastroofi ohu.

Vene väed ründasid öösel küüniliselt tsiviiltaristut ka Lõuna-Ukrainas Odessa oblastis, sihtides elurajoone ja energiarajatisi, teatas kuberner Oleh Kiper.

Lääne-Ukrainas asuvas Rivne oblastis jäi kriitilise taristu ründamise tõttu elektrita üle 10 000 tarbija, teatas kuberner Oleksandr Koval. Vinnõtsja oblastis tabati energiarajatist, kuid inimohvreid polnud.

Harkivis sai samuti energiataristu kahjustada. Linnapea Ihor Terehhovi sõnul on Venemaa viimastel päevadel intensiivistanud raketilööke, tabades sageli korduvalt samu sihtmärke. "Ükskõik milliseid kaitsemeetmeid ka ei võetaks, kahjustused tekivad. Ja mida rohkem on kahjustusi, seda rohkem aega kulub energeetikutel kõige taastamiseks," nentis Terehhov.

Dnipro linnapea Borõss Filatov ütles, et rünnakus sai kahjustada suur katlamaja, jättes kütteta sajad kodud.

Vene okupandid saatsid lapsed Hersonist sõjalisele väljaõppele

Hersoni oblasti okupatsioonivõimud saatsid 24 teismelist Venemaal asuvasse Volgogradi niinimetatud kaitse- ja spordilaagrisse, kus neid koolitati haridusprojekti sildi all sõjalistel erialadel. Sellest teatas oma veebilehel Ukraina Rahvusliku Vastupanu Keskus (CNR).

Laagris osalesid teismelised droonide juhtimise, erinevate sõjaliste erialade, küberoperatsioonide elementide ja taktikalises väljaõppes. Varem on teatatud, et okupandid kavatsesid puhkuse ettekäändel viia 400 last ajutiselt okupeeritud Zaporižžja oblastist Venemaale.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1130 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 228 570 (võrdlus eelmise päevaga +1130);

- tankid 11 579 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 23 928 (+6);

- suurtükisüsteemid 36 393 (+60);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1618 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1279 (+1);

- lennukid 434 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 111 140 (+925);

- tiibraketid 4163 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 75 067 (+191);

- eritehnika 4048 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.