Ministeerium arvestab kuni 250 inimesega ning sihtgrupis on lisaks ajakirjanikele ka kohalikud kommunikatsioonitöötajad, täpsustas Maria Aasma, kes töötab nõunikuna kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonnas.

"Kogukonnad on üha mitmekesisemad," selgitas Aasma, miks ministeerium niisugust programmi veab, "ja isegi, kui mõnes väiksemas kohas see praegu ei ole nii tuntav, võib see olla kümne aasta pärast teema."

Hankedokumendis märgitakse, et koolitusprogramm ehk see, mida õpetada, lepitakse kokku hanke võitja ja kultuuriministeeriumi vahel. Tulemuste mõõtmine pole aga kuigi lihtne ning Aasma sõnul on eelkõige eesmärk teadlikkuse kasvatamine.

Dokumendi järgi soovitakse anda teadmisi, arendada oskusi ja kujundada hoiakuid. 75 protsenti projekti rahast pärineb Euroopa Liidult, Eesti panus jääb alla 70 000 euro.

"Rõhuasetus peab olema rände teemal," sõnas Aasma. "Aga taustal on väga hea võimalus pakkuda ka praktilist ajakirjanduskoolitust, et kohalikke lehti võimestada, lisas ta, tuues näiteks ka AI ja digiteemad, samuti reportaažikunst ja allikakriitilisus, milles kohalikud ajakirjanikud kultuuriministeeriumi arvates järeleaitamist vajavad.