Omamärgitooted on valminud kaubandusketi eritellimusel ning kannavad ühe kindla poeketi kaubamärki ja neid müüakse ainult selles poeketis – Soome puhul näiteks Coopi või Pirkka kauplustes.

Kaupluste oma kaubamärgid moodustavad praegu ligikaudu veerandi kogu Soome toidukaubanduse müügikäibest ning on olnud tarbijatele taskukohane alternatiiv olukorras, kus toidu hinnad on viimastel aastatel järsult tõusnud.

Praegu on kauplused suutnud müüa omamärgitooteid odavalt, kuna nad on oma tugeva positsiooni tõttu suutnud tootjatelt välja kaubelda endale soodsad tootmislepingud.

Toidupoodide omamärgitooted on olnud paljudele tarbijatele päästerõngaks ajal, mil toidu hinnad on järsult kasvanud.

Soome valitsus plaanib kaupluste omamärgitoodete eelistamise seadusega keelata. Tegemist on lõppjärgus oleva toiduturu seaduse reformiga, mille valitsus tahab kiiresti jõustada – juba järgmiseks suveks. Eelnõu jõuab parlamenti veebruari lõpus.

Tampere ülikooli teaduri Mika Yrjölä sõnul võib reform viia toidu hindade tõusuni ja valiku vähenemiseni, mis tabab eriti valusalt väiksema sissetulekuga tarbijaid. Reformi eesmärk on piirata kaupluste läbirääkimisjõudu toiduainetööstuse suhtes, kuid Yrjölä hinnangul kandub kulude kasv tarbijate õlgadele ning nõrgestab kaubanduse kasumlikkust.

"See reform tuleb väga ebasobival ajal, kuna see tähendab kõrgemaid hindu või väiksemaid valikuid. Paljudel soomlastel on praegu niigi majanduslikult väga raske," ütles Soome tarbijaliidu peasekretär.

Tema sõnul tabab muudatus eriti kõige väiksema sissetulekuga tarbijaid, kes on juba niigi enim kannatanud toidu hinnatõusu tõttu. Sageli on just kaupluste oma kaubamärgid pakkunud neile soodsamat alternatiivi. Pikemas perspektiivis võib reformil tema hinnangul olla ka positiivseid külgi, kui see tõepoolest aitab säilitada kodumaist toidutootmist.

Uuringute kohaselt on hind soomlaste jaoks kõige olulisem toidu ostukriteerium. See on eriti esile kerkinud olukorras, kus toidu hinnad on mõne aastaga kerkinud kümnete protsentide võrra.

Kaupluste omamärgitooted on väga populaarsed – need moodustavad juba umbes veerandi kogu müügikäibest. Mujal Euroopas on oma kaubamärkide osakaal veelgi suurem – üle kolmandiku müügist.

Helsingin Sanomat märkis, et esialgu on raske täpselt öelda, kui rangelt hakatakse kaupluste omamärgitooteid piirama. Seaduse tekst on selles osas ebaselge. Näiteks ei ole täpsustatud, mida tähendab omamärgitoodete eelistamine ja kuidas see keelatakse – see võib tähendada piiranguid näiteks riiulipindadele, turundusele, valiku ulatusele või isegi hinnaregulatsiooni.

Kuigi tarbijad on olnud rahul, on kaupluste aadressil esitatud tõsiseid süüdistusi, sealhulgas ärisaladuste väljapressimises, šantažeerimises, retseptide nõudmises ning toodete kopeerimises – nende väidete paikapidavust on aga keeruline tõestada, märkis Helsingin Sanomat.

Probleemiks on peetud ka kaupluste kahekordset rolli, kus nende oma kaubamärgid konkureerivad samadel riiulitel ja tarbijate tähelepanu nimel tööstuse bränditoodetega.