Soomes on bensiinihind septembris tõusnud mõnel pool juba 2,5 euroni liitrist. Peaminister Petteri Orpo ütles nädalavahetusel "Peaministritunnis", et valulävi on ametlikult ületatud. Valitsus arutab mitmesuguseid meetmeid, aga mingit lihtsat lahendust ei ole.

"Räägime maksulahendustest, töölesõidu hüvitistest, biokütuse lisamise kohustus on laual, transpordiettevõtete diislikütise aktsiisihüvitis," rääkis Orpo.

Valitsusse kuuluv rootslaste partei on teinud ettepaneku alandada mootorikütuse käibemaksu, aga selleks oleks vaja Euroopa Liidult erandit küsida, Opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid seda mõtet ei poolda.  

"Sellest saaksid kasu välismaised transpordiettevõtjad, veokid, mis Soomes tangivad," hoiatas sotsiaaldemokraadist parlamendisaadik Tytti Tuppurainen.

Sotsiaaldemokraadid soovitavad kõigepealt vähendada tööteekonna hüvitise omaosalust ja tõsta ülempiiri. Erakond toetab ka transpordiettevõtete diisliaktsiisi hüvitamist. Tuppurainen toonitas ka, et lahendust on vaja kiiresti.

Peaministripartei Kokoomus parlamendisaadik Jukka Kopra märkis Yle raadios, et valitsus juba on tööteekonna hüvitist soodsamaks muutnud ja arutab ka teisi meetmeid kiirkorras edasi. Biokütuse lisamise kohustuse vähendamist peab ta kõige problemaatilisemaks, sest selle mõju võtab aega. Kõige rutem mõjutaks mootorikütuse hinda tanklates tema sõnul kütuseaktsiisi vähendamine. Kõiki kõne all olevaid meetmeid iseloomustab aga see, et need on väga kallid, tõdes Kopra. Näiteks kui vähendada aktsiisi nii palju, et tanklas langeks liitrihind 30 sendi võrra, läheks see maksma kokku ligikaudu miljard eurot.

"See arve tuleb siis maksta millegi muu arvelt ja valitsus peab välja mõtlema, mille muu arvelt see raha võetakse, seetõttu võtabki lahenduse leidmine aega," selgitas Kopra.

Parlamenti kuuluva väikepartei Liike Nyt esimees Harry Harkimo äratas eelmisel nädalal tähelepanu sellega, et süüdistas Nestet ja teisi kütusefirmasid liigkasu võtmises. Ta tõi näiteks, et Neste sai eelmisel aastal kasumit sada miljonit, aga tänavu on juba poole aastaga teeninud üle miljardi. Harkimo soovitas kütusefirmasid rohkem maksustada ja selle rahaga tarbijatele mootorikütuse hind hüvitada.

"Põhimõtteliselt on see minu arvates vale, et kütusefirmad kasutavad seda olukorda hinnatõstmiseks ära ja sellest ilmselt tulebki see, et Soomes on Euroopa kõige kõrgem kütusehind," rääkis Harkimo.

Neste vastas ajalehe Helsingin Sanomat palvel kriitikale, märkides, et lõpphinda mõjutavad nii maailmaturuhinnad, valuutakursid, kohalik konkurents kui ka maksustamine ja Soomes on tarbija makstavast bensiinihinnast ligi 60 protsenti maksud.

Tampere Ülikooli professor Heikki Liimatainen ütles ajalehele Helsingin Sanomat, et alla kahe-euroseid hindu ei ole enam loota ja poliitikud ei tohiks inimestes asjatuid lootusi äratada. Tema sõnul ootab hiljemalt 2028. aastal ees veel üks suur hinnatõus, kuna siis laieneb Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem ka transpordisektorile ja see tõstab Liimataineni hinnangul Soomes bensiiniliitri hinda vähemalt 15 sendi võrra.