Uudisteagentuuri Reuters hinnangul on Läti valijad ärevuses seoses sagenenud hoiatustega Venemaa võimaliku agressiooni ettevalmistuste ning Ukrainas toimuva sõja tõttu sagenenud õhuruumi rikkumiste pärast. Ehkki Venemaa eitab kavatsust NATO-t rünnata ning alliansi ametnike hinnangul ei ole Moskva praegu ka võimeline otseseks rünnakuks, on julgeolekumured valimiskampaaniale tugevalt mõju avaldanud.

Arvamusküsitluste järgi juhib Kulbergsi tsentristlik Ühinenud Nimekiri umbes 14-protsendise toetusega, kuid talle järgneb väikese vahega avalikult Venemaa-meelne nimekiri Suveräänne Võim/Uuslätlased, mida juhib Julia Stepanenko.

Ettevõtluse taustaga Kulbergs tuli võimule mais pärast seda, kui eelmine koalitsioon lagunes seoses valitsuse tegevusega juhtumite puhul, kus sõjaväedroonid sattusid Läti territooriumile. Ehkki droonid olid Ukraina omad, on ametnikud nende lennutrajektoorilt kõrvale kaldumise põhjustamises süüdistanud Venemaad.

"Me peame andma Ukrainale praegu kõik vajaliku, et neil oleks ülekaal ja nad saaksid võita," ütles Kulbergs Reutersile eelmisel kuul antud intervjuus.

Kogu kampaania vältel on ta lubanud tegutseda Lätile suurema droonivastase võitluse võime loomise nimel ning säilitada kaitsekulutused viie protsendi juures sisemajanduse koguproduktist.

Tema Kremli-meelsed vastased ütlevad aga, et Läti peaks lõpetama igasuguse abi Ukrainale ning keskenduma rohkem elukallidusega seotud probleemidele, eriti riigi venekeelse vähemuse puhul.

"Meie valijad tahavad rahu, nad ei taha tegelda varjendite otsimisega ega taluda õhuhäireid," ütles erakonna juht Stepanenko Reutersile. "Sõda ei tohi mingil viisil õhutada, sealhulgas seda rahastades... Ukraina peab võitma, kuid rahuläbirääkimiste kaudu."

Küsitlused näitavad, et parlamenti võib pääseda veel vähemalt kaks erakonda – populistlik, MAGA-stiilis Läti Esikohal ning vasakpoolsete vaadetega Progressiivsed, kelle toetajate hulgas on palju nooremaid valijaid.

Kulbergsi suutlikkus moodustada toimiv koalitsioon sõltub suuresti sellest, kui palju hääli need erakonnad saavad ning kui palju teisi erakondi ületab parlamenti pääsemiseks vajaliku viieprotsendise künnise.

Samuti võib ta vajada kokkulepet Läti Esikohal juhi ja suurettevõtja Ainars Šlesersiga, kes näib olevat viimastel kuudel liikunud Ukraina suhtes kriitilisema positsiooni poole ning püüab koguda hääli mõlemast leerist.

"Tema sõnum on, et erakond mõistab hukka Venemaa sissetungi ja seisab Ukraina kõrval, kuid Ukraina toetamine toimub Läti majanduse arvelt," ütles Läti strateegia- ja majandusuuringute instituudi teadur Roberts Kits oma analüüsis.

Valimisjaoskonnad avati laupäeval kell kaheksa hommikul ja suletakse kell kaheksa õhtul. Esimesi tulemusi oodatakse mõni tund pärast jaoskondade sulgemist ning lõpptulemus peaks tõenäoliselt selguma pärast südaööd. Läti 100-liikmelisse parlamenti ehk seimi valitakse saadikud neljaks aastaks.

Seimi kandideerib 14 nimekirja, milles on kokku 1428 kandidaati.

Eelhääletamisel osales üle 169 600 inimese ja posti teel hääletas ligi 5000 kodanikku, mis teeb eelhääletanute osakaaluks kokku 11,2 protsenti. 

Läti on valimisteks tugevdanud IT-süsteeme ja riiki saabus valimiste ajaks täiendavalt julgeolekut tagama neli Saksa õhujõudude hävitajat.