Kuigi SAIS3 oleks pidanud käivituma juba jaanuari keskel, selgus veebruari esimestel päevadel, et koolid seda kevadel siiski kasutada ei saa, sest tipuhetkel ehk koolide sisseastumiseksamite ajal ei pea süsteem koormusele vastu.

HTM-i varaküsimuste asekantsler Henry Kattago kinnitas, et vaatamata praegustele raskustele läheb SAIS3, mille arenduseks on riik maksnud juba 805 000 eurot, kindlasti käiku.

"Selles ei ole kahtlust. Toode on olemas ja valmis. Me tegeleme praegu infosüsteemi optimeerimisega ja arendaja vajab selleks lisaaega, et saavutada süsteemi töökindlus kõrgperioodidel," lausus Kattago.

Üle-eelmisel nädalal tegelesid ministeerium ja arendaja tehnilise koosvõime testimisega, mis ei andnud soovitud tulemust. "Kuna need andsid tulemuse, mis mõjutab lõppkasutaja mugavust, ei olnud seda isegi tarvis eraldi testima minna, et saada aru: süsteem vajab täiendavat optimeerimist ja paar kuud lisaaega, et vastata lõppkasutaja kõrgetele ootustele," lausus Kattago.

Koostöö kahe tarkvaramajaga

Arenduslepingud SAIS3 ehitamiseks olid tehtud kahe suure raamlepingu formaadis.

"Esimene käivitus 2023. aasta lõpus ja toona valiti riigihankega arenduspartneriks Net Group. Net Group valiti seetõttu, et hindamiskriteeriumitena kasutasime näidisülesandele klikitava prototüübi ja tehnilise kirjelduse kriteeriumit, samuti näidisülesandes kirjeldatud funktsionaalsuse realiseerimise projektiplaani detailsust ja realistlikkust. 50 protsenti hindest andis tunnihinna maksumus, mida arendaja pakkus," lausus Kattago.

Teine raamleping sõlmiti arendustööde jätkamiseks eelmise aasta lõpus, selle võitis Finest. Arenduspartneri valimisel kasutati samu kriteeriume, aga tunnihinna maksumuse osakaal oli vähendatud 40 protsendini.

Kattago ei vastanud otse küsimusele, miks arendaja ei saanud juba ette arvestada süsteemikasutajate arvuga, sest nii koolilõpetajate kui ka sisseastujate arvud on aastate lõikes väga täpselt prognoositavad, kuid rõhutas, et SAIS3 on täiesti teine toode võrreldes SAIS2-ga.

"SAIS2 ehk vanem versioon oli mõeldud kasutamiseks ainult kutseõppeasutustele ja ülikoolidele. SAIS3 on mõeldud tunduvalt suuremale kasutajaskonnale, sest õppekohustuse reformiga seoses peavad seda hakkama kasutama ka kõik üldhariduskoolid," rääkis Kattago.

Teave süsteemi suurest kasutuskoormusest anti Kattago sõnul loomulikult edasi ka arenduspartnerile.

"Andsime selle info muidugi edasi. Riigihanke korraldamise puhul tuleb kirjeldada, millised on tehnilised ootused. Kirjas on ootused projektijuhtimisele, funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded ning nõuded liidestustele, andmevahetusele, turvalisusele ja nii edasi. Need on algusest peale riigihanke dokumentatsioonis olnud, sealhulgas ka koormusenäitajate nõuded," selgitas ta.

Küsimusele, miks siis ikkagi juhtus, et arendaja ei saanud koormusnõuetele vastava toote arendamisega kokkulepitud ajaks hakkama, vastas Kattago, et seda tuleb küsida arenduspartnerilt endalt.

"Hetkel võib öelda, et selle juhtumi puhul ei ole tegu millegi eripärasega. Kui suurt infosüsteemi arendatakse väga kitsas ajaraamis ja projekti keerukus arendusprotsessi käigus kasvab – sest viimase kahe aasta jooksul on muutunud mitmed turvalisusnõuded ja äripoole esitatavad nõudmised –, siis tähtaegade nihkumine paari kuu võrra ei ole midagi ebatavalist," ütles Kattago.

Küsimusele, miks ei võetud Eesti varasemaid kogemusi suure koormusega keskkondadega, kaasa SAIS3 projekti, vastas Kattago, et küsimus on lõppkasutaja mugavuses ja kvaliteedis, mida HTM taotleb.

"SAIS3 põhiline sihtgrupp on noored – põhikoolilõpetajad. Arvestades noorte ootusi infosüsteemide kasutusmugavusele, ei saa me lubada, et lehekülg avaneb kauem kui üks sekund. Jah, riigis on teisi infosüsteeme, mis teenindavad suurt kasutajaskonda, aga me teame, et kui koormus läheneb tipule, kuvavad need süsteemid teadet: "Süsteem on aeglane, tulge tagasi 15 minuti või tunni aja pärast". Me ei saa seda lubada noorte puhul, kes tegelevad keskkonnas väga olulise elusündmusega," rääkis Kattago.

Kattago sõnul praegu analüüsitakse, miks üle-eelmise nädala testid ei õnnestunud plaanipäraselt. Siis selgub ka, kas arendaja peaks kandma vastutust tekkinud viivituse pärast.

"Kui on välja selgitatud täpsed põhjused, saab rääkida sellest, milliseid garantiikohustusi peab kandma arendaja ja milliseid murekohti peavad lahendama teised osapooled," lausus Kattago.

Peale artikli ilmumist andis HTM-i arenduspartneri Finesti tegevjuht Jan Urva teada, et tema ettevõte sõlmis SAIS3 arenduslepingu novembri alguses ning SAIS3 arendustega alustas detsembris, mil süsteemi põhifunktsionaalsus ja arhitektuur olid juba loodud.

"Oleme SAIS3 arendustöid teostanud seega umbes kaks kuud, mis on kulgenud seni plaanipäraselt ning kokkulepitud ajakavas. Jaanuari lõpus läbiviidud jõudlustestid ei puudutanud meie arendustöid," lausus Urva.

EdTechi kriitikat hankele ei võetud esialgu kuulda

IT-arenduste puhul on laias laastus kaks võimalust: kas avalik sektor hangib turul olemasoleva valmistoote või hangib tarkvaraarenduse ja projektijuhtimise töötundi. Kuigi see eeldab tellijalt väga suur teadlikkust ja vastutust, otsustas SAIS3 puhul HTM minna täiesti uue tarkvaralahenduse hankimise teed.

See oli ka üks põhjus, miks mullu septembris pöördus EdTech Estonia juht Liis Siiroja haridusministri poole pöördumisega peatada kohe SAIS3 hange, sest selle tingimused välistasid tema sõnul Eesti haridustehnoloogia täisteenuse pakkujad.

Näiteks nõuti hankega intellektuaalomandi täielikku üleandmist riigile, arendushangetel osalemist, avatud lähtekoodi ja hanke tehniline kirjeldus oli etteantud komponentide tasandini ning alternatiivsete lahenduste esitamine ei olnud lubatud.

"EdTech Estonia pöördumise kese puudutas seda, et hange oli kujul, mis välistas juba toimivad EdTech- ehk haridustehnoloogiaettevõtted, nagu näiteks sisseastumine.ee, mille teenust on 10 aastat ehitatud ja mida kasutas selleks hetkeks enamik tuntud gümnaasiume ja ka riigigümnaasiumid, kokku 44 kooli. Konkreetse hankega võeti kahjuks sisseastumine.ee-lt igasugune võimalus edasi tegutseda," ütles Siiroja ERR-ile.

Saatuse irooniana võtab HTM sel kevadel koolide sisseastumiste korraldamiseks kasutusele aga just sisseastumine.ee, mida oli õnneks veel võimalik alternatiivina kasutada.

Varasema süsteemi edasiarendus oleks tulnud odavam?

Siiroja sõnul on võrreldes uue süsteemi arendusega olemasolevate teenuste edasiarendamine tihti odavam, kiirem ja kasutajasõbralikum lahendus, kuna tugineb täisteenuse pakkujate varasemale tööle ja kogemusele.

"SAIS3 hankele eelnevalt ei viinud tellija kahjuks läbi turukonsultatsiooni ei olnud otsustajatel täit ülevaadet juba olemasolevatest lahendustest ega nende edasiarenduste võimalikkusest ja maksumusest," sõnas Siiroja.

Kattago aga ütles, et olemasolevaid EdTechi ettevõtete infosüsteeme siiski kaaluti, kuid otsustati siiski minna tarkvaramajalt teenust tellima.

"Kahjuks ei olnud olemasolevad lahendused toona – ega ole ka nüüd – liidestatud üle turvalise X-tee riigi teiste oluliste andmebaasidega. Keerukusi oli ka muude riiklike nõuetega, näiteks sisselogimise turvalisus, logiandmete talletamine ja muu," lausus Kattago.

Samas on teada, et haridustehnoloogia arendajad loovad liidestusi, nagu X-tee, siis, kui need on tellijale vajalikud. Liidestusi on võimalik vajaduse korral arendusele juurde ehitada.

Kattago märkis, et sügisel 2025, kui SAIS-i esimene raamleping lõppes, tõusis olemasoleva eraettevõttele kuuluva lahenduse kasutamise teema taas päevakorda.

"Selleks ajaks olid juba käivitunud SAIS3 arendused õpikohustuse reformi keskse süsteemina ning ajaraami arvestades ei olnud põhjendatud alustada alternatiivse lahenduse ellu kutsumisega. Seda enam, et see oleks eeldanud ka õpikohustuse reformi puudutava regulatiivse keskkonna mahukaid muudatusi," sõnas Kattago.

Kattago nendib siiski, et haridus- ja teadusministeeriumi esimene eelistus on mitte tegeleda tarkvaraarenduse tellimisega.

"Hea meelega teeme koostööd erasektoriga ning kasutame nende tooteid. Oleme selles suunas viimastel aastatel ka liikunud. Näiteks on HTM loobunud kooliveebide platvormide arendamisest ja andnud selle rolli täielikult erasektorile. Suletud on erasektoriga konkureerinud hindamiskeskkond 360. Samuti kasutatakse konkursiveebi asemel OÜ Piksel väljatöötatud SPOKU-t," loetles Kattago koostööpunkte.

SAIS3 peaks saama töökorda 1. septembril.