Paikre jäätmekäitluskeskus kuulub 100 protsenti Pärnu linnale ja linn on ettevõttega teinud otselepingu, mis tähendab, et vedaja peab kõik Pärnu linnast kokku kogutud jäätmed tooma sinna. Selline otseleping ehk sisetehing jäätmekäitluses on praegu seaduse järgi lubatud, kuid riigikogu keskkonnakomisjoni eelnõu lõpetaks aastast 2031 iseendalt teenuse ostmise ära.

"Eelkõige on sisetehingute keelu mõte see, et kõik ettevõtted, sealhulgas kohalike omavalitsuste ettevõtted, konkureeriksid samadel tingimustel ehk tuua juurde hinna ja kvaliteedi suhte kontrolli hanke kaudu," lausus keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender.

Sisetehinguid teeb praegu kümmekond omavalitsust, teiste seas Pärnu. Pärnu linnasekretär Taavi Käärid tõdes, et munitsipaalettevõte ei suuda olla avalikul hankel eraettevõtetega konkureerides võrdne partner.

Võib küsida, kas see tähendab, et munitsipaalettevõtte teenused on inimeste jaoks kallimad. Käärid ei ole sellega nõus, sest tema sõnul võib erafirma soodsamat hinda pakkuda ka vaid ajutiselt.

"Meil on võimalus pakkuda täiesti konkurentsivõimelisi hindasid, tasusid küsida. Kui on avatud turg, ükski eraettevõte ei toimeta avalikes huvides ehk tema eesmärk ei ole mitte inimeste teenindamine, vaid tulu teenimine. Ja kui on eesmärgiks tulu teenimine, siis on erinevad ärivõtted, kuidas saavutada see, et haarata turuosa ja tulevikus endale suuremat turuosa teenida ja suuremat tulu teenida," rääkis Käärid.

Ka Alenderi sõnul ei näita tänane praktika, et omavalitsuse ettevõtte kaudu jäätmete käitlemine oleks kindlasti kallim.

"Aga see on tänane olukord. Selle otsusega me kujundame tulevikku ja kuna me hakkame oluliselt rohkem jäätmeid sorteerima, siis seda rohkem on meil vaja ka käitluskohti. Sellepärast on meil vaja luua ausad konkurentsitingimused ja seeläbi saada kindlus tarbijale. See üldine suund keskkonnakomisjoni arvates tooks meile parema kvaliteedi, tooks meile rohkem jäätmete käitlust ja paremad hinnad," lausus Alender.

Pärnu linnasekretäri sõnul tähendab sisetehingukeeld tegelikult seda, et kogu jäätmehooldus läheb eraettevõtete kätte, aga ta ei usu, et muudatus jäätmekäitlusturgu elavdab.

"Praktika näitab, et jäätmehooldusesse nii-öelda ääremaadele investeeringuid tegema ei kukuta," märkis Käärid.

Ringmajandusettevõtete liit usub aga, et vaba turg tooks ka ettevõtete suurema huvi jäätmekäitluskohti rajada. 

"Kui eraettevõttel ei ole kindlust, et kohalik omavalitsus ei tee sisetehingut ja ei ütle, et viige (jäätmed) mulle kuuluvasse ettevõttesse, siis ei ole eraettevõttel mingisugust kindlust, et ta turul jäätmed kätte saab," ütles ringmajandusettevõtete liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.