Peaminister ütles kohalikule ringhäälingule, et rekordiline ummikseis kahjustab riigi mainet.

"Kuhu iganes ma maailmas või Euroopas lähen, küsivad kõik minult selle kohta ja ütlevad: "Mis pagana segadus see on? Vaja on institutsionaalset reformi, see on selge," ütles De Wever raadiojaamale RTBF.

Brüsseli pealinnapiirkond, mis on Belgia kolmest piirkonnast väikseim ja kus elab 1,2 miljonit inimest, on alates 2024. aasta juuni valimistest poliitilises ja finantskriisis.

Valimistel ei olnud selget võitjat ning erakonnad pole sellest ajast alates suutnud koalitsioonilepet sõlmida.

Olukorrale ei aidanud kaasa ka Brüsseli keeruline institutsionaalne ülesehitus, mis peegeldab selle staatust ainsa kakskeelse piirkonnana hollandikeelseks põhja- ja prantsuskeelseks lõunaosaks jagunenud riigis.

Ametisse vannutamiseks peab Brüsseli pealinnapiirkonna valitsus saama enamuse kohaliku parlamendi mõlemas keelerühmas, millest kummaski on esindatud erinevad erakonnad.

See on osutunud keeruliseks.

Kuigi eelmine valitsus on jäänud ametisse ajutise kohusetäitjana, on sel vähe volitusi tegeleda mitmete pakiliste küsimustega, näiteks eelarvega.

Suurtes võlgades olev Brüssel on pidanud peatama mitmeid investeerimisprojekte ning külmutama toetused vabaühendustele ja kultuuriorganisatsioonidele.

"Proovige selgitada Brüsseli poliitilist olukorda välismaalasele ja ta vaatab teid, nagu te oleksite hull," ütles De Wever.

Ta kurtis, et 1989. aasta seadus, mis reguleerib piirkonna valitsemist, ei luba föderaalvalitsusel eelarveküsimustesse sekkuda.