Alles 2. veebruaril loeti aegumise tõttu lõppenuks üle kümne aasta väldanud Tallinna Sadama korruptsioonikuriteo kriminaalasi ettevõtte endiste juhtide vastu. Tallinna Sadam leiab aga, et sellega lahendati lõplikult üksnes süüdistatavate vastutusega seotud küsimus, kuid mitte kahju hüvitamise nõuded. Nüüd esitaski Tallinna Sadam ettevõtte endisele juhile Ain Kaljurannale, praeguseks surnud juhatuse liikme Allan Kiili õigusjärglasele, ja mitmele teisele osapoolele kahjunõuded enam kui kaheksa miljoni euro eest.

"Kriminaalasjas kogutud tõendid ja ka maakohtu poolt tuvastatud asjaolud näitavad tegelikult selgelt, et endised juhatuse liikmed võtsid vastu erinevaid varalisi hüvesid ja tegelikult sellega nad eelistasid siis vähemalt osasid süüdistatavaid kannatanute huvidele. Selle tulemusel on tegelikult kannatanule tekkinud märkimisväärne varaline kahju ja seetõttu me esitasimegi hagid kohtusse," lausus Tallinna Sadama esindaja vandeadvokaat Martti Peetsalu.

Kui kohus asub hagisid menetlema, hakkab kogu protsess algusest pihta. Kõik hagiavaldused on seotud 2015. aastal avalikuks tulnud kriminaalasjaga, kus toonaseid ettevõtte juhte süüdistati altkäemaksu võtmises ning rahapesus. Väidetavalt sõlmiti rahvusvahelisi parvlaevade hankimise ja sildumisteenuse lepinguid viisil, mille eest said juhid tasu.

Pikas kohtuprotsessis tuvastasid nii ringkonnakohus kui ka maakohus, et võimalik altkäemaks toimus erasektoris, süüdistus oli esitatud aga ametisikutele ning see saigi kohtuasjale saatuslikuks. Süüdistajate kaitsjad jäävad sellele versioonile kindlaks.

"Seitsmeaastase kohtumenetluse tulemusena sündinud kohtuotsus ütleb, et Ain Kaljurand ei teinud Tallinna Sadama juhatuse liikmena kahjulikke otsuseid. Ta tegi otsuseid, mis olid strateegilistes huvides Tallinna Sadama jaoks. Ta tegi otsuseid ja sõlmis tehinguid, mis olid heaks kiidetud strateegilise huvina kõrgemalseisvate organite poolt nagu nõukogu ja aktsionär ehk Eesti riik. Selle tuvastuse tagajärjel on mul ausalt öeldes raske mõista, kuidas Tallinna Sadam näeb, et Harju maakohus võiks nüüd seekord teisiti otsustada," sõnas Ain Kaljuranna esindaja vandeadvokaat Paul Keres.

"Mis puudutab nüüd nende väidet, et maakohus oleks tuvastanud mingisuguse kahju tekkimise, siis need on ristivastupidised väited sellele, mis tegelikult maakohus kriminaalmenetluse käigus oli selgelt väljendanud. Ehk siis tegelikult kriminaalmenetluse käigus, nii palju kui maakohus sinna pisteliselt sisse vaatas, tsiviilhagi osas tegelikult kohus tuvastas, et need tehingud, mida siis Tallinna Sadama juhatuse liikmed tegid, sadamale kahju ei põhjustanud," ütles Toivo Prommi esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš.

Uueks kohtuprotsessiks on süüdistatavate kaitsjad aga valmis.

"Eks selle hagi esitamine maakohtusse oli teatud määral ettenähtav. Tallinna Sadam andis juba kriminaalmenetluse nii-öelda lõpufaasides ja enda vaidlustustes teada oma kavatsusest. Ma ise oleksin arvanud, et see oleks veel kiiremini tulnud," lausus Svištš.

"Ma näen siin väga palju komistuskive Tallinna Sadama jaoks, kuidas see menetlus lõpuks läheb. Ega seda, et see kriminaalmenetlus sellise suuna kätte võtab, seda ei osanud keegi arvata ja ma usun, et suhteliselt sarnane lahendus, kus tegelikult Tallinna Sadam oma eesmärke ei saavuta, võib neid oodata ka selles menetluses," lisas vandeadvokaat.

Mõlema poole esindajad prognoosivad, et uus protsess kestab vähemalt kolm aastat.