Kallas rääkis ERR-ile Rubio kõnet kommenteerides, et kõige olulisem sõnum, mida kõik ootasid, oli see, et USA tahab koos Euroopaga töötada. Samas on USA julgeoleku- ja kaitsestrateegia jätkuvalt selline, kus öeldakse Euroopa kohta igasugu asju.

"See ei ole kuhugi kadunud," tõdes Kallas. "See on see dokument, millest Ameerika lähtub."

Tema sõnul peaks siiski võtma Rubio laupäevasest kõnest positiivse, et Ameerika ja Euroopa on tugevalt seotud, on seda olnud minevikus ning on ka tulevikus.

"Selge on see, et kui vaadata üldist rahvusvahelise õiguse arengut, siis iga suur rahvusvaheline kriis on andnud võimaluse edasi arendada reeglitel põhinevat maailmakorda. Mõtleme, et meil oli Rahvasteliit, see ei töötanud, siis oli ÜRO ja nüüd on selge, et ÜRO hartast, kus on paigas väga õiged põhimõtted, kõik kirjutavad alla, on üks asi puudu ja see on vastutuse pool: mis juhtub siis, kui sa seda hartat ei järgi," tõi Kallas välja.

Tema sõnul on osal riigijuhtidel seetõttu paraku tunne, et nemad on seadusest ülalpool ja see on toonud kaasa sõjad. Kõikide nende sammude eesmärk on aga olnud sõdade vältimine.

"Nii et ma ütleks, et võtame siit selle, et arendame rahvusvahelist õigust, rahvusvahelist reeglitel põhinevat maailmakorda edasi, sest enamus maailma riike tahavad korda, tahavad maailma, mis põhineb mingitel reeglitel," sõnas EL-i välispoliitika juht.

Rääkides sellest, kas pärast sõja lõppu peaks Euroopa mõtlema, kuidas Venemaaga mingisuguses relvastuse kontrollis kokku leppida, ütles Kallas, et kokku peaks leppima selles, millest me tahame Venemaaga rääkida.

Ta märkis, et praegused rahuläbirääkimised on suunatud sellele, mida Ukraina ära annab, mida Ukraina võiks veel lubada. See aga ignoreerib sõja algpõhjust, et Venemaa läks oma naabrile lihtsalt ilma igasuguse põhjuseta kallale.

"Kuidas me saame teha nii, et ta seda uuesti ei teeks? Ehk meil on vaja selgeid lubadusi Venemaa poolt, kuidas me suudame vältida edaspidist sõda ja seal on vastutuse küsimus jällegi väga-väga oluline," nentis ta.

Kallas on enda sõnul valmis vajadusel Venemaaga neid asju arutama, kui selleks on olemas mandaat, kuid hetkel on tähtis see, et Venemaa ei soovi tegelikult sõda lõpetada. Kui nad on läbirääkimiste laua taga sellepärast, et soovivad Ameerikalt saada diplomaatilisel teel seda, mida nad ei ole sõja-aastate jooksul saavutanud, tekib küsimus, mida on Euroopal sinna juurde pakkuda.

"Kui on liikmesriigid, kes ütlevad, et me peame Venemaaga rääkima, siis miks Venemaa peaks rääkima? Ta räägib sinuga ainult juhul, kui sa pakud talle midagi veel lisaks, mida on juba liiga palju niikuinii, sest nad küsivad ju oma maksimaalseid eesmärke," sõnas Kallas.

Teine võimalus on tema sõnul suurendada survet Venemaale, nii et see oleks kohas, kus ta ise tahab läbi rääkida, sest sõja lõppemine on ka tema huvides.

"Seetõttu just sellel, mis me teeme varilaevastikuga, arutame nüüd ka terviklikku mereteenuste pakkumise piiramist nendele laevadele, võiks olla see efekt, et agressoril ehk Venemaal ei ole raha, et seda sõda edasi pidada," ütles Kallas.