Tartu linnavalitsusest läks 2021. aasta veebruaris majandusministeeriumile kiri, kus seisab, et alates 2015. aastast on ehitisregistri kasutajad juhtinud riigi tähelepanu sellele, et seal leiduv teave peaks olema osaliselt varjatud, sest sisaldab näiteks isikuandmeid.

Lisaks viitab Tartu linnavalitsus vastuolulisele olukorrale, kus üks ja sama teave on omavalitsuse dokumendiregistris seaduse alusel juurdepääsupiiranguga, kuid ehitisregistris vabalt kättesaadav. Märgukirjas tehakse ettepanek viia ehitisregister seadusega kooskõlla.

Tollal ehitus- ja elamuosakonna juhataja olnud Ivo Jaanisoo vastas pöördumisele, et ehitisregistris on kavas muuta andmetele ligipääsemise süsteemi. Veel tõdes ta, et kuigi inimeste kontaktandmed plaanitakse peita, võivad need teatud juhtudel olla veel nähtavad. Huvitava nüansina seisab Jaanisoo vastuses, et ehitisregistris ei ole võimalik kehtestada juurdepääsupiirangut eraldi failide kaupa. "Samas oleks kõigi dokumentide varjamine põhjusel, et ühes dokumendis sisalduvad isikuandmed, kindlasti ebaproportsionaalne meede."

Ometi, viis aastat hiljem, "Pealtnägija" loo peale pandi praktiliselt kogu ehitisregister avalikkusele kinni.

Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles ERR-ile, et nende aastate jooksul ei ole riigi esindajad kas probleemi tunnistatud või on öelnud, et registri tehniline lahendus ei võimalda juurdepääsupiiranguid seada. Lisaks oli juttu rahapuudusest.

"Meid tabas ootamatult "Pealtnägija" kajastuses see, kus keskvalitsuse esindajad viitasid, et kogu olukord tuli nende jaoks väga suure üllatusena. Veelgi rohkem hämmastas meid lahendus, milleni kliimaministeerium ja maa- ja ruumiamet jõudsid, ehk siis nad kehtestasid lausalise piirangu kõikidele dokumentidele. Sellist käitumist ja sellise info jagamist ei saa me pidada kuidagi korrektseks ja Eestis kehtivatele õigusaktidele vastavaks," rääkis Mölder.

Kliimaministeeriumi ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste täpsustas, et ajutiselt piirati ligipääsu üksnes kasutusteatiste, kasutusloa taotluste, kasutuslubade ja ettekirjutustega seotud lisadokumentidele, nagu kaetud tööde aktid, liitumislepingud, fotod, auditid.

Kontrollida tuleb tuhandeid faile

Mõni päev enne "Pealtnägija" loo eetrisseminekut teavitasid kliimaministeerium ning maa- ja ruumiamet omavalitsusi, et alates 30. jaanuarist suletakse ajutise ettevaatusabinõuna ehitisregistris avalik ligipääs teatud dokumentidele, mis võivad sisaldada kaitstavaid andmeid. Samas kirjas seisab palve vaadata üle kõik ehitisregistri menetlused, mis on omavalitsustest läbi käinud alates 2016. aastast, ning hinnata, millised dokumendid võivad olla avalikud, millised piiratud juurdepääsuga.

Kokku on ehitisregistris kinni pandud 2,2 miljonit faili. Kliimaministeerium on tuvastanud, et andmekategooriatele tuginedes saaks automaatselt lahti teha 800 000 faili. Enne aga soovib ministeerium teemat arutada andmekaitse inspektsiooniga, rääkis Pajuste.

Tartus oli ühe ärihoone menetluses ehitusloa taoltuse juures 98 faili, kasutusloa taotluses aga juba 811 faili. Liisi Pajuste kliimaministeeriumist ütles, et see on haruharv olukord, kui menetlusele on lisatud nii palju faile. Tartu näitel on neid haruharvu olukordi vähemalt kord aastas. Näiteks ühe 2024. aastal valminud korterelamu kasutusloa taotluse juures on ligi 3000 faili, 2023 valminud üksikelamu kasutusluba sisaldab rohkem kui tuhat faili. Siuru kultuurikeskuse ehitusloa menetluses on juba ainuüksi üle 300 faili. Pajuste kinnitusel tuleks need kõik läbi vaadata.

"Loomulikult on menetlejatel olemas ka mingi tunnetus, milliseid faile neile tavapäraselt on esitatud või milliseid faile nad on juurde küsinud. Ja selle tunnetuse baasil nad ilmselt saavad teha ka eelhinnangu, mida nad ei pea hakkama täiendavalt alla laadima või avama," leiab Pajuste.

Tartule tähendab see linnasekretäri sõnul kümnete tuhandete menetluste ja sadade tuhandete failide ülevaatamist. Selleks tuleks palgata kümneid inimesi.

"Selle asemel, et reageerida aegsasti juba teada olnud probleemidele, on keskvalitsus praegu valinud probleemi lahenduseks tee, mis ei vasta kehtivale õigusele ega ole ka ootuste mõttes omavalitsuste poolt üldse täidetav," kõneles Jüri Mölder.

Miks aga ei reageerinud riik siis, kui Tartu linnavalitsus viis aastat tagasi märgukirja saatis, sellele ei osanud Pajuste vastata, kuna ei tea pöördumise ega vastuse sisu.

"Aga ma võin teile öelda, et ehitisregistrisse sisestatakse igal kuul 200 000 dokumenti. Nende üle järelevalvet tehes peaksime looma uue asutuse, mis ei ole meie hinnangul mõistlik. Iga täiendav arendus vajab eelarvet, tihtipeale vajab hanget ja vajab ka vastavaid projektijuhte, kellel täna on juba võrdlemisi pikk töögraafik ees," rääkis Pajuste.

Vastutust veeretatakse ühest väravast teise

Omavalitsusi võiks lohutada kliimaministeeriumi plaan teha andmekaitse inspektsioonile ettepanek, et ehitisregistris juba olemasolevaid dokumente ja faile ei peaks kohe hakkama kontrollima.

"Pigem kohalikud omavalitsused saaksid neid rahulikult vaadata üle siis, kui vastava ehituse kohta tekib päring. Või selle ehitusega tehakse mingi toiming, näiteks võetakse ehitusluba ümberehitamiseks. Siis vaadatakse varasemad failid üle," selgitas Pajuste. Lisaks on kavas teha omavalitsustele juhend, mille põhjal hinnata, kas fail võib olla avalik või mitte.

Mölder aga rõhutab, et tagantjärele selle olukorra lahendamine on problemaatiline nii riigi kui ka omavalitsuste jaoks.

"Kõikide nende aastate jooksul on Eestis registrisse kogunenud tõesti väga palju dokumente. Kui sellele probleemistikule oleks reageeritud õigeaegselt juba algusest peale, kui sellele tähelepanu juhiti, ja kui oleks loodud aegsasti ka ehitisregistris vajalik funktsionaalsus, mis oleks võimaldanud juurdepääsupiiranguid kehtestada, siis me poleks sellise probleemini jõudnud," sõnas Tartu linnasekretär.

Liisi Pajuste veeretab vastutust omavalitsuste õlule, viidates, et KOV-idel on olnud juba praegu võimalik lisada ise juurdepääsupiiranguid.

"Küll aga tihtipeale pole seda kas kasutatud või omal ajal oli selle kasutamine natukene ebamugav. Seetõttu mõningatel juhtudel ei pruugi olla juurdepääsupiirangut seatud ja tihtipeale võib-olla teadmine ei olnud selline, nagu meil täna on," rääkis ta.

Samuti rõhutab Pajuste, et õigusaktid ei ole nõudnud kõigi ehitisregistris leitavate andmete lisamist. Tema hinnangul on tegu omavalitsuste ja lubade taotlejate agarusega.

"Pigem on informatsiooni üleküllus ilmselt seotud sellega, et menetlejad on olnud väga töökad ja kindluse mõttes kontrollinud iga erineva nurga alt, et ehitis oleks ohutu. Teise poole pealt on võib-olla ka argumendiks see, et taotlejad ei ole kindlad, mida on vaja esitada ja igaks juhuks esitavad natukene suurema paketi, et saada vastav luba kiiremini kätte," rääkis Pajuste.

Tartu pole rahul õigusliku poolega

Tartu linn kavatseb teha järjekordse märgukirja seoses kliimaministeeriumi ning maa- ja ruumiameti otsustega. Mölder väidab, et lausaline juurdepääsupiirang ehitisregistri dokumentidele on vastuolus kehtiva õigusega. Tema sõnul ei anna seadus alust, mis lubaks selliseid piiranguid kehtestada.

Lisaks leiab linn, et nemad ei vastuta Tartu linna andmete eest, mis ehitisregistrisse lisatud ja seega ei saa ka kinni pandud dokumente lahti teha.

"Tartu linnas asuvate hoonete ja rajatiste dokumentatsiooni osas on nad (kliimaministeerium – toim) märkinud teabe valdajaks Tartu linna, mida me ei ole. Kehtivat õigust arvestades Tartu linnal üleüldse puudub õiguslik alus riigi poolt põhjendamatult kehtestatud juurdepääsupiirangute mahavõtmiseks," ütles linnasekretär.

Kinnisvaratehingud kannatavad dokumentide varjamise tõttu

Kinnisvarafirmade liit pöördus eelmisel nädalal samuti kliimaministeeriumi poole murega, et ehitisregistris on dokumendid peidetud. Kirjas seisab, et kinnisvaratehingute ettevalmistamisel on turuosalistel kohustus kontrollida ehitise õiguslikku ja tehnilist seisundit, sealhulgas ehitus- ja kasutuslubade olemasolu, projektide vastavust, kasutusotstarvet, ettekirjutusi ning tehnosüsteemide andmeid. "Ilma ehitisregistri andmetele ja dokumentidele ligipääsuta ei ole võimalik neid asjaolusid adekvaatselt kontrollida," seisab pöördumises.

Kliimaministeeriumi ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste ütles, et ligipääs on piiratud üksnes lisadokumentidele ning kasutuslubade olemasolu on endiselt nähtav. "Samuti pääsevad nad ligi kõikidele ehitusprojektidele, mis kasutusloa juurde on antud," lisas ta.

Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand ütles ERR-ile, et peamiselt rahastab elukondliku kinnisvara tehinguid pank ning pank vajab selleks sõltumatu eksperdi koostatud hindamisakti.

"Hindaja ei saa seda hindamisakti teha, kui ta ei saa ligi ehitusregistri andmetele ja ei saa tutvuda dokumentatsiooniga," selgitas ta.

Allekand leiab, et kogu andmestiku sulgemine ei ole proportsionaalne meede. "Ehitusregistris ei vaadata ühegi inimese andmeid, ehitusregistris vaadatakse ehitise andmed," ütles ta ning lisas, et kompromiss võiks seisneda selles, et registrisse esitatakse vähem selliseid materjale, mis võivad sisaldada isiklikku infot, samas kui tehniliselt olulised dokumendid – joonised, seletuskirjad ja tehnosüsteemide info – jäävad kättesaadavaks.

Ka tema hinnangul on andmete nõudmisega üle piiri läinud omavalitsused.

"Kuna meil on siin teatav konflikt selles osas, et erasektor aeg-ajalt kipub ründama ametnikke ja ametnikud seetõttu peavad kõik oma nurgad ära kaitsma maksimaalselt ja nõuavad erasektorilt selle eest nii palju, kui vähegi nõuda suudetakse, siis ongi nõutud liiga palju ja tulekski tegelikult neid piiranguid hoopis vähendada," kõneles Allekand.

Kliimaministeerium loodab märtsikuu jooksul esitada ettepanekud ja lahendused, mis tagaksid isikuandmete kaitse ning samal ajal taastaksid toimiva juurdepääsu ehitisregistri andmetele.