Õnneks loobusin juba mitu aastat tagasi arhitektitööst. Imestasin, kui paarileheküljeline planeeringu ja ehitusprojekti seletuskiri muutus paksuks kaustaks, milles refereeritakse ja kirjutatakse ümber paragrahve seadustest, kus korratakse eelmisi lõike veidi muudetud sõnastuses, kus esitatakse triviaalseid arvutusi ja kirjeldusi.

Imestasin, kui ehitusloa taotlusega kaasnev ankeet muutus 15-leheküljeliseks vihikuks. Korjame andmeid, mõttetuid numbreid ja kirjeldusi, suutmata neid kasutada, isegi digitaliseerida, oskamata nendega midagi ette võtta.

Andmebaasid ei ühildu. Ametnikud upuvad sellesse rägastikku, ei suuda tähtaegadest kinni pidada, aga püüavad kangelaslikult näpuga seadustes järge vedades oma seljatagust kindlustada. Projekteerijad kiruvad ametnikke, tellija projekteerijaid, ehitajad ja arendajad kõiki eelnevaid ja maksavad raha tuulde...

Ja paberkandjate jaoks tuleb ehitada arhiiviruume, digifailide jaoks servereid, samas kutsume kodanikke üles koristama digiprügi. Küsin ikka ja jälle: milleks seda kõike vaja on, mis kasu sellest tõuseb? Mida me selle kõigega teha oskame?

Ja nüüd siis saime teada, et ehitisregister on suletud, et sajad tuhanded kanded on vaja läbi vaadata ja ümber teha, mõtlemata sellele, kas need on üldse vajalikud, kas neid millekski kasutada kõlbab. Kokku on ehitisregistris kinni pandud 2,2 miljonit faili.

Kliimaministeerium on tuvastanud, et andmekategooriatele tuginedes saaks automaatselt lahti teha 800 000 faili. Enne aga soovib ministeerium teemat arutada andmekaitse inspektsiooniga.

Näiteks ühe 2024. aastal valminud korterelamu kasutusloa taotluse juures on ligi 3000 faili, 2023 valminud üksikelamu kasutusluba sisaldab rohkem kui tuhat faili. Need kõik tuleks läbi vaadata! Kindlasti moodustada komisjon ja kontrollorgan, audit ja arendusklaster...

"Pigem on informatsiooni üleküllus ilmselt seotud sellega, et menetlejad on olnud väga töökad ja kindluse mõttes kontrollinud iga erineva nurga alt, et ehitis oleks ohutu. Teise poole pealt on võib-olla ka argumendiks see, et taotlejad ei ole kindlad, mida on vaja esitada ja igaks juhuks esitavad natukene suurema paketi, et saada vastav luba kiiremini kätte," kirjeldatakse absurdset olukorda.

"Meid tabas ootamatult see, kus keskvalitsuse esindajad viitasid, et kogu olukord tuli nende jaoks väga suure üllatusena. Veelgi rohkem hämmastas meid lahendus, milleni kliimaministeerium ja maa- ja ruumiamet jõudsid, ehk siis nad kehtestasid lausalise piirangu kõikidele dokumentidele. Sellist käitumist ja sellise info jagamist ei saa me pidada kuidagi korrektseks ja Eestis kehtivatele õigusaktidele vastavaks," tõdeti murelikult.

Kliimaministeerium loodab märtsikuu jooksul esitada ettepanekud ja lahendused, mis tagaksid isikuandmete kaitse ning samal ajal taastaksid toimiva juurdepääsu ehitisregistri andmetele.

Register on suletud.

Alustame siis reformi, säilitame ainult hädavajaliku. Võtame eeskuju aastakümnete tagusest dokumentatsioonist. Need tuhanded failid ei aita, kui sild halva ehituskvaliteedi pärast kokku kukub, kui ahi saamatu meistri käes laguneb. Säästkem ametnikke, kes praegu kaitsevad end kaustadest müüridega. Ärme unusta ka seda, et autor vastutab oma töö eest, ta annab allkirja. Ametniku kontroll ei loo lisaväärtust, sajad tuhanded failid ei too kindlust.