Hooldereform, millest kogu vaidlus alguse sai, jõustus 2023. aasta juulis. Juba reformi rakendumisel väljendas Tartu linnavalitsus muret selle rahastamise pärast – omavalitsustel tekkis kohustus kanda osaliselt hooldusteenuse kulud, aga riik ei eraldanud selleks lisaraha. Nii suurenesid Tartu näitel omavalitsuse kulud üldhooldusteenusele võrreldes hooldusreformi eelse ajaga märkimisväärselt, selgitas Tartu linnasekretär Jüri Mölder.

"Kui me ikkagi selgelt oleme ära näidanud, et meie kulud üldhooldusteenusele on kasvanud ja me oleme toonud välja ka sotsiaalvaldkonna kärpeid ja kui me niimoodi ei saa neid asju ära tõendada, siis ma küsin, et mille abil saab?" ütles Mölder.

Hooldereformi puuduliku rahastamise tõttu pöördus Tartu linna paar aastat tagasi ka riigikohtusse. Riigikohus jäi seisukohale, et üldhooldusteenust peab korraldama ja ka rahastama kohalik omavalitsus. Küll aga on omavalitsusel võimalik nõuda üldhooldusteenuse korraldamiseks raha kohtu kaudu, kui neil seda piisavalt oma ülesannete täitmiseks pole. Nii esitaski Tartu linn eelmisel aastal Tallinna Halduskohtule kaebuse riigi vastu 2024. aasta üldhooldusteenuse kulude täiendavaks hüvitamiseks umbes 1,6 miljoni euro ulatuses.

"Riigikohus ütleb, et kui omavalitsus tõendab ära, et rahalised vahendid ei ole piisavad, siis selle omavalitsuse nõude lahendamisel peakski kohus selle õigusloova akti, mis puudutab piisava rahastuse andmata jätmist, tunnistama põhiseadusevastaseks. Ka Tallinna Halduskohtus oli meil vaidlus selle üle, et kas siis Tartu linna poolt finantseeritav üldhooldusteenus on midagi ülemäärast või see vastab täpselt nendele miinimumnõuetele, mida seadus on meile kehtestanud," rääkis Mölder.

Nõudekirja täiendavate kulude hüvitamiseks esitas Tartu linn eelmisel aastal ka sotsiaalministeeriumile, kuid ministeerium leidis, et taotlus pole põhjendatud ja jättis selle rahuldamata. Ka Tallinna Halduskohus jättis Tartu kaebuse käesoleva aasta juunis tehtud otsusega rahuldamata. Selle peale esitas linn apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

"Seekord käib vaidlus selle üle, et kas aastal 2024 lisandunud maksutulu, mida tulumaksuseaduse muudatustega selle hooldereformi katteks Tartu linnale laekus, jätkus lausalise rahastamiskohustuse täitmiseks või mitte, mis selle hooldereformiga omavalitsustele pandi. Me jätkuvalt väidame, et aastal 2024 jäi puudu veidi üle 1,6 miljoni euro. Ja vaatamata sellele, et Tallinna Halduskohus meie seisukohti ei toetanud, peame me õigeks edasi vaielda, sest tegemist on põhimõttelise vaidlusega," rõhutas Mölder.

Linnasekretär lisas, et kui 2024. aasta kulude osas on vaidlus peetud, minnakse edasi ka aastatega 2025 ja 2026. Näiteks 2025. aasta kohta plaanib linn esitada riigile nõude, mis jääb suurusjärku kolm miljonit eurot.