"Ühel õhtul me lugesime, et 36 laeva olid kinni ja keegi neist omal jõul ei liikunud. Ainuke, kes oli [liikumas], olime siis meie," ütles Saar.

Saare sõnul ei saa aga öelda, et kõige keerulisemad jääolud on juba käes, sest hullemaks muutub olukord siis, kui ilm läheb soojemaks ning jää hakkab sulama. Siis hakkab jää rohkem liikuma ja see pakib laevu veel rohkem kinni.

Veeolude paranemist ei ole Saare sõnul lähiajal mõtet oodata.

"Praegu ilmad on kogu aeg miinuses ja siin kohati ööd on –20 kraadi. Sellega jää ainult kasvab. Vähemaks ei jää midagi veel," selgitas Saar.

Transpordiameti laevaliikluse juhtimise osakonna juhi Are Pieli sõnul on sarnaselt Liivi lahega rasked jääolud ka Soome lahes ning eriti Sillamäe ja Kunda kandis. Muuga lahes on olukord veidi parem.

Piel sõnas, et viimane karm talv oli Eestis umbes 15 aastat tagasi. Prognooside järgi võib Pieli sõnul sama karmi talveilma kui tänavu oodata keskeltläbi iga kümne aasta tagant.

Selleaastase talve muudab laevadele erakordselt raskeks külma ilmaga kaasnev jäärohkus.

"Jääd on palju, tekib ladejää ehk jääkihid lähevad üksteise peale. Need ladejää kihid võivad olla üle meetri paksud. Rüsijää tekib eriti kevadeti ning rüsijääst ja ladejääst läbi saada on isegi jäämurdjal väga keeruline," sõnas Piel.

Samamoodi võib jääolusid mõjutada tuul.

"Kui tuul puhub mere poole, siis võib-olla kalda pool on natukene kergem.
Kui tuul puhub kalda poole, siis tekib lade- ja rüsijää ja siis läheb jälle raskemaks ning ka jää surve läheb suureks," selgitas Piel.

Lisaks Eestile ja Lätile on võib suuremat mere jäätumist märgata veel põhjanaabrite Soome ja Rootsi vahel.

Näiteks on Läänemere riikide jäälõhkumiste ühenduse BIM-i kodulehel leitavalt kaardilt näha, et hetkel saaks Soome ja Rootsi vahele jäävat põhjapoolset Läänemere osa põhimõtteliselt jalgsi ületada.  

Ka Soome lahe kaudu toimuv Venemaa eksport on sealsete keeruliste jääolude tõttu märgatavalt aeglustunud. Jääkatet võib BIM-i kaardi järgi märgata nii Peterburi ja Ust-Luga, aga ka Kaliningradi ümber.