Kuigi välisministri suured programmilised kõned kujundab suures osas välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, kes ise kannab nende paatose Oidsalu hinnangul ilusti välja, siis Tsahkna seda välja ei kanna.

"Ta on natuke teises registris selle pateetilise tekstiga seal ja vajaks timpaneid ja tšellot taustale, et see asi kuidagi välja kannaks," märkis Oidsalu "Vikerhommikus".

Julgeolekueksperdi sõnul tekkis tal Tsahkna riigikogu ettekannet vaadates tuttavatega arutelu, miks see kõne tundub naljakana. "Võib-olla naljakamana, kui ta on, sest kui sisuliselt vaadata, siis mina lugesin sealt välja suhteliselt mittepopulistliku välispoliitilise programmi. Mulle jõudis see loogika kohale," lisas Oidsalu.

"Aga miski on selles Eesti välispoliitilise suhtluse toonis ja ka Tsahkna enda psühhofüüsikas sellist, mis paneb kerge eluvõõruse ja koomilisuse pitseri valdkonnale, mis, ma julgen öelda, viimastel aastatel on olnud Eesti kõige edukam," analüüsis Oidsalu.

Ta tõi välja, et Eesti on oma välispoliitika ja Ukraina-poliitika agendat seadnud algusest peale mitte ainult välisministeeriumi, vaid ka kaitseministeeriumi ja kaitseväe juhtimisel. Kuigi valdkond on heas seisukorras, heitis Oidsalu poliitikutele ette, et viimased kaklused riigipea ja valitsuse, aga ka valitsuse ja riigikogu vahel on näited eduka valdkonna kasutamisest sisepoliitilistel eesmärkidel.

"Karisest on olnud palju juttu, aga tegelikult Reformierakonna enda liikmed (Eerik-Niiles) Kross ja (Marko) Mihkelson on ju ikkagi väga häälekat soolot pannud siin: Mihkelson siis Ameerika suunal üsna krõbeda retoorikaga ja Kross Iisraeli küsimuses, Palestiina hääletuste küsimustes," tõi Oidsalu näiteid ja märkis: "Ju siis sellega on liiga hästi asjad."

Oidsalu hinnangul tundub välisministrist ebavajalik minna oma tööd paatosega üle maalima. "Eesti riigikogule, ma arvan, ei ole vaja poolkarjudes ja imperatiivsete lausetega seletada, kui edukad me oleme."

Ministri isikust hoolimata tunnustas Oidsalu välisministeeriumi tööd. "Islandi väljak paneb tegelikult väga hästi. Ka varilaevade teemal ollakse ikkagi see, kes torgib siin Läänemere riikide seas. Lihtsalt marketing on erinevatel põhjustel veider," ütles Oidsalu.

Saatekülalise sõnul tekitab inimestes segadust ka see, mis toimus suursaadik Jaap Oraga ning seda olukorda oleks saanud inimlikumalt lahendada. "Siis võib-olla ei oleks ka seda praegust, mida ma ikkagi tunnetan, sellist populismi või dogmatismi süüdistust nii kõvasti üleval," märkis Oidsalu, kelle kinnitusel läheb siiski inimestele korda, kuidas Eesti oma suursaadikutega kriiside puhul käitub.

"Ma arvan, et sellised aspektid on ka olulised ja nad võivad olla ka seotud ikkagi selle teemaga nagu välisministri mõnes mõttes sobimatus oma ametisse oma olekulise küpsuse poolest," ütles Oidsalu ja soovitas ministril tulevikus avalikkusega suheldes asisemat keelt kasutada.

Tsahkna ütles teisipäevases ETV saates "Esimene stuudio" president Alar Karise välispoliitilisi avaldusi kommenteerides, et välispoliitikat ei saa võtta kui akadeemiliste mõtteavalduste võimalust. Seepeale ütles Oidsalu, et presidendi ja välisministeeriumi debatis pole kuigi palju akadeemilisust.

"Selle tüli käigus siin, mis puudutas presidendi ütlusi välismeedias, siis Karis andis vist isegi samal päeval kaks oma elu kõige halvemat intervjuud. Seal akadeemilisusest on asi kaugel," kommenteeris Oidsalu.

Analüüsides Tsahkna teleintervjuu teist aspekti, mille kohaselt võib Eesti vajadusel enda territooriumile võtta mõne liitlase tuumarelva, ütles Oidsalu, et kui poliitik hakkab rääkima tuumarelvast, siis võib-olla tal jooksis korraks juhe kokku või ta otsib katet mingile muule asjale.

"Sest päriselus selline stsenaarium, kus Eestisse tuleks tuumarelv ja see kuidagi raviks seda konventsionaalset auku, mis praegu Euroopa kaitses on, nii ei toimi. Igasuguseid tuumarelva juttu rääkivaid poliitikuid tasub kuulata, aga mõelda ka, mis ta varjata tahab sellega," manitses Oidsalu.