Välisminister Margus Tsahkna rääkis "Esimeses stuudios", et ei ole siiani president Alar Karisega kohtunud ning kuna mõlemad neist on hetkel hõivatud välisvisiitidega, ei pruugi nad kohtuda enne vabariigi aastapäeva 24. veebruaril.

Tsahkna sõnul ei ole erinevad nägemused Eesti välispoliitikast tingitud kommunikatsiooni puudumisest.

"Probleem on selles, et me ei saa võtta Eesti välispoliitikat kui selliste akadeemiliste mõtteavalduste võimalust. Meil on väga selge välispoliitiline liin, mis on väga erinevates foorumites ju välja töötatud, mille taga on, ma võin tänase arutelu tulemusel öelda, ikkagi kogu eesti rahvas - praktiliselt kõik erakonnad riigikogus," ütles Tsahkna.

Ministri sõnul on Eesti välispoliitika eesmärgiks jätkuvalt Venemaa survestamine ja Ukraina toetamine. Prioriteediks on Tsahkna sõnul Ukraina territoriaalne terviklikkus ning see on Eesti välispoliitika nurgakivi.

Tsahkna hinnangul peaks president viima ellu välispoliitikat kokkulepitud liinis ning ei peaks eristuma eristumise pärast.

"Meie eesmärk ei ole ju olla natuke põnevam või rohkem põnevam. Või siis kui meil on eriarvamusi, siis meil on selleks erinevad formaadid, kus me saame need selgeks vaielda. Aga see sõnumiselgus väljaspool Eestit rahvusvaheliselt on just nimelt olnud selle väikeriigi, nagu Eesti on, ühe välispoliitilise edu alus," sõnas minister.

Tsahkna ei leidnud, et oleks vastulauses presidendi sõnavõtule ülereageerinud.

"See päringute tulv, mis mul rahvusvahelisel tasemel eelkõige sisse tuli ja nüüd ka hiljem, see on olnud ikkagi päris suur, sest meie suust on harjutud kuulama väga selget ühesuunalist välispoliitilist juttu. Ja kui riigipea natuke teistmoodi arvab, siis peab kommenteerima," sõnas ta.

Välispoliitilised erimeelsused peaks Tsahkna sõnul jätma seljataha ning liikuma edasi ühtse ja omavahel läbi räägitud välispoliitikaga.

Riigikogu opositsioonierakondade väitega, et presidendi väljaütlemiste kriitilise tagasiside taga oli soov oma reitingut sisepoliitiliselt tõsta, Tsahkna ei nõustunud.

"Ma olen kuulnud igasuguseid variante ja me oleme valimistele ju lähenemas, ma pean silmas riigikogu valimisi, aga tõepoolest meie eesmärk on ju seista ikkagi Eesti huvide eest rahvusvahelisel tasemel. Ja ma võin tunnistada, et minul ja kogu välisdiplomaatilisel korpusel ei ole mingit soovi rahvusvaheliselt selgitada ja vastata küsimusele, kas Eesti on kuidagi Ukraina tagant ära liikumas," ütles Tsahkna.

Tuumaheidutusest rääkides ütles Tsahkna, et tema hinnangul ei tohiks Euroopa eemale tõugata NATO-ülest tuumaheidutust. Ta lisas, et vajadusel oleks Eesti valmis võtma oma pinnale mõne liitlase tuumarelva.

"Tuumarelv siia meie territooriumile tuua, me ei ole selle vastu. Meil ei ole sellist doktriini, kus me oleksime kuidagi välistanud, kui NATO peab vajalikuks vastavalt meie kaitseplaanidele paigutada ka näiteks meie territooriumile tuumarelva," sõnas Tsahkna.