Kohtunikud vaevlevad keerukate kohtuasjade ja tööjõu puuduse all
Kohtuprotsessid on muutunud üha pikemaks ja kohtunikud ägavad ülekoormuse all. Selle põhjuseks on töökäte puudus ja kohtuasjade keerukuse kasv. Lahendusena nähakse nii kohtunike spetsialiseerumist, tehisintellekti suuremat kasutuselevõttu kui ka menetluste lihtsustamist.
Harju maakohtu esimees ütles, et keskmiselt on ühe tsiviilasju lahendava kohtuniku laual 200 erinevat juhtumit. Ehkki osa neist lahendatakse kiiresti, võivad pikemad menetlusajad ulatuda mitme aastani. Pole võimalik kõigi nendega üheaegselt tegeleda.
"Kui sul 250 asja käes on, siis sissetulemise järjekorras üldjoontes. Kui ei ole kiireloomulisemaid asju ees, siis selles järjekorras ja nad lihtsalt seisavad. Kahe aastaga peaks saama kindlasti esimeses astmes lahendi. Me ei saa selliseid lubadusi anda," sõnas Harju maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo.
Justiitsministeeriumi kohtureformi projektijuht Viljar Peep on seda meelt, et kohtutel on mitmeid pudelikaelu, mis tulenevad menetlusõigusest.
"Meil on ka suhteliselt lahke edasikaebamise võimalus, kas kõike seda, mis siis esimeses astmes tehakse, peaks saama ilma piiranguteta teise astmesse viia. Kas ka menetluse sees tehtud korraldusi peaks saama eraldi vaidlustada enne lõpplahendit?" lausus Peep.
"Riik peab mõtlema, millist menetlust me tahame, et kas me tahame sellist menetlust, mis võtab kaua aega ja maksab hästi palju ning on tohutult põhjalik või me ikkagi peame kuidagi panema paika need piirid, et mingid menetlused lähevad lihtsamaks, kiiremaks ja mingeid menetlusi ei peeta kohtus," ütles Naaber-Kivisoo.
Peep peab üheks olulisemaks lahenduseks kohtunike spetsialiseerumist, sest asjad lähevad pidevalt keerulisemaks. Kohtunike seas on spetsialiseerumise suhtes erinevaid arvamusi. Kardetakse, et nii võivad teadmised teistes valdkondades väheneda.
"Ühel kohtunikul ei saa olla väga palju suurtele asjadele spetsialiseerumisi. Kui sa samaaegselt spetsialiseerud perekonnaõigusele, töövõttudele ja pankrotiõigusele piltlikult, siis sul tegelikult on kõik kiired asjad ja töömaht ongi väga-väga kõrge. See spetsialiseerumine peab olema tehtud tasakaalukalt," sõnas Peep.
Samuti tuleks arutada tehisintellekti kasutuselevõttu.
"Seda on võimalik teha ükskõik, kas me räägime kohtutõlkest, kohtuistungi protokollidest või lihtsalt info otsimisest ja süstematiseerimisest. Siin on võimalusi, mis on siis praegu töös ja on ka mõned spetsiifilised asjad nagu näiteks elatiste nõuded või tarbekrediidi nõuded, kus on siis võimalik oluliselt rohkem menetlust automatiseerida," rääkis Peep.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"











