Habecki seadus, mida toetasid endise kantsleri Olaf Scholzi koalitsiooni kuulunud rohelised, jõustus 2024. aastal ja nägi ette, et iga uus küttesüsteem peab töötama vähemalt 65 protsendi ulatuses taastuvenergiaga.

Paljud sakslased pidasid aga ambitsioonikat keskkonnaeesmärki kulukaks ja liialt bürokraatlikuks, leides, et selle rakendusprotsess on keeruline ja liiga kiire.

"Kõik kütteliigid on nüüd taas võimalikud," ütles konservatiivide parlamendifraktsiooni juht Jens Spahn koos sotsiaaldemokraadist ametivenna Matthias Mierschiga.

Seaduseelnõu peaks valmima aprilli alguseks ning uus seadus loodetakse vastu võtta enne 1. juulit.

"Kütmine muutub taas eraasjaks," märkis Spahn.

"Inimestel on taas vabadus ise otsustada, kuidas nad oma kodu kütavad. Me kaotame Robert Habecki vana seaduse piirangud ja tarbetu bürokraatia," lubas Spahn.

Uue kokkuleppe kohaselt on plaanis kehtestada vaid niinimetatud biokvoot.

Näiteks gaasikütte puhul tuleb maagaasile lisada teatud protsent niinimetatud rohegaasi ehk kliimasõbralikku biometaani.

Alates 2029. aastast peab selle osakaal olema vähemalt 10 protsenti ning seda tõstetakse 2040. aastaks kolmes etapis.

Keskkonnaaktivistid aga kritiseerisid kokkulepet, leides, et Saksamaa riskib jääda maha oma aastateks 2030–2045 seatud kliimaeesmärkidest.