Eestis on koolidel hindamismeetodi valimisel suur autonoomia. Kui näiteks Tartu koolides on 1.-3. klassis juba ligi kümme aastat kasutatud sõnalist hindamist, siis HTM-i andmetel on Eestis ka koole, kus sõnalist hindamist üldse ei kasutata.

Üle Eesti on koolides hindamiseks kasutusel nii numbrid, tähed kui ka protsendid. Need tuleb aga koolidel põhikooli lõpuks siiski viiepallisüsteemile teisendada.

Ministeerium plaanib praegust hindamismudelit muuta nii, et esimesest kuni kolmanda klassini oleks kasutusel vaid sõnaline tagasiside.

"Teadusuuringud on näidanud, et kui sõnalisele tagasisidele lisada hinne või sümbol, kasvõi naerunägu, siis õpilane keskendub eelkõige selle numbrile. Siis see edasiviiv tagasiside jääb tahaplaanile. Hindamine peab olema eelkõige hindamist toetav vahend, mitte ainult sooritust mõõtev," ütles HTMI-i õppekava valdkonna nõunik Helen Köhler.

Tartu ülikooli üldpedagoogika õpetaja Maria Jürimäe sõnul on ministeeriumi suund algklassides hinded kaotada tervitatav, kuna kehvemaid hindeid saades võib õpilase motivatsioon õppimiseks kaduda.

Samas näeb Jürimäe riski, et õpetajad, kes on pigem hinnete usku, ei pruugi olla motiveeritud põhjalikku sõnalist tagasisidet andma.

"Kunagi kujundava hindamise koolituse lõpus üks õpetaja tõusis üles ja ütles: kui ma kirjutan sinna päevikusse, et ta on tumba, kuidas see parem on kui kaks? Sedalaadi tagasiside ongi veel hullem kui kaks, nii et see eeldab õpetajate pädevust," ütles Jürimäe.

Ministeerium plaanib kuni põhikooli lõpuni võtta lisaks vastu veel süsteemi, kus loovusainetes, nagu näiteks kunst või muusika, on hindamissüsteem eristamata ehk arvestatud või mittearvestatud.

Lisaks kaob koolidel põhikooli lõpus kohustus teisendada erinevad numbrid, tähed ja protsendid viiepallisüsteemi.

Laiem eesmärk on ministeeriumil aga viiepallisüsteemi kaotamine, sest see on Köhleri sõnul oma aja ära elanud.

"Tegelikult on [viiepallisüsteemis] kolm positiivset hinnet, seda skaalat kindlasti tuleb laiendada. Kuidas see täpselt olema saab, sellest on täna vara rääkida aga see skaala peab olema laiem. Kas ta on siis kümnepunktiskaala või on tähed nagu ülikoolis või on protsendid. Võimalusi on mitmeid," ütles Köhler.

Miina Härma gümnaasiumis on juba praegu kuni neljanda klassini sõnaline hindamine. Viiendast kuni üheksanda klassini antakse hindeid seitsme punkti skaalal.

Üleminek mitmekesisemale süsteemile on kooli direktori Ene Tannbergi sõnul suurendanud ka õpetajate koormust.

"Juba see põhikooli rakendamine võttis päris palju aega ja see tähendab oma õppeprotsessi ümbermõtestamist," ütles Tannberg

Ministeeriumis rõhutati, et otsused pole veel lõplikult tehtud ja hindamise tulevikku arutatakse koos huvigruppidega sügisel.