Koolidele teevad muret õpikohustusega noored, kes ei taha edasi õppida
Sügisel algav kooliaasta on esimene, mil pärast põhikooli lõppu peavad kõik noored kuni 18-aastaseks saamiseni kooliteed jätkama. Koolidele teevad aga peavalu need noored, kes pole edasiõppimisest huvitatud. Kohalikke omavalitsusi kimbutab teadmine, et kooli mitteilmunuid tuleb neil hakata taga ajama.
Senimaani on olnud nii, et need, kes õppida ei taha, võivad koolitee pärast 9. klassi lõppenuks lugeda. Sellest sügisest tuleb aga kohustuslikus korras jätkata kuni täisealiseks saamiseni. Koolide jaoks on tõsine mure, kuidas motiveerida neid, kes õppimisest sugugi huvitatud pole.
"Meil on vanasõna, et kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida. Saab olema väga keeruline ülesanne neid lapsi õppima panna, kes ei taha õppida," nentis Viljandi kutseõppekeskuse juht Tarmo Loodus.
Eelmisel aastal kadus pärast põhikooli lõppu haridussüsteemist umbes 600 õpilast. Nüüd peab kooli mitteilmuvaid noori taga ajama kohalik omavalitsus, kelleks pealinnas on Tallinna haridusamet.
"Me muretseme selle pärast. Lihtne see kindlasti olema ei saa. Ja ka praegu Tallinnas on päris palju neid peresid, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinnas, aga kes tegelikult ei ole Tallinnas. On neid, kes on välismaal," lausus Tallinna haridusameti hariduskorralduse juhataja Krista Keedus.
Pärast esimest sisseastumisvooru on praegu ilma koolikohata umbes viiendik kõigist kohustatud noortest. Osa neist polegi kuhugi kandideerinud.
"On ka neid, kes varsti hakkavad ärkama ja küsima, et kus on meie koolikohad. Neid on ka varasemalt olnud, kes arvavad, et neile koolikoht määratakse," märkis Keedus.
Looduse hinnangul kasvab koolis roll psühholoogidel, eri- ja sotsiaalpedagoogidel, kuid eriti kutsekoolidesse neid piisavalt ei jagu.
"Ma arvan, et sügisel on olukord, kus me otsime nii-öelda hobilahendusi, kus inimesed, kes omavad mingit ettevalmistust, õpivad alles eripedagoogiks, me hakkame neid värbama," ütles Loodus.
"Aktuaalne kaamera" küsis ka haridus- ja teadusministeeriumilt (HTM), kas nad jagavad kohaliku omavalitsuse ja koolide muret, et kõik noored pole õppima motiveeritud.
"Kui kool, kus on see mure, et õppijad ei ole motiveeritud, siis esimene soovitus on see, et õppeprotsess üle vaadata selliselt, et kus me neid noori kõnetada saame, selleks et motivatsiooni tekitada. Sest õppimise soov on tegelikult inimlik ja selle huvi tekitamine on kooli võimuses," lausus HTM-i kesk- ja kutsehariduse juhataja Ülle Matsin.
Septembri alguseks selgub, kui paljud koolinimekirjast puuduvad.
Toimetaja: Marko Tooming










