Teisipäeval teatasid ametivõimud, et üheksat miljonit elanikku mõjutava üleriigilise elektrikatkestuse põhjus on ebaselge, kuna töötavates elektrijaamades rikkeid ei tuvastatud.

Elektriühendus katkes esmaspäeval vahetult enne kella kahte päeval kohaliku aja järgi.

Valitsus ei ole veel prognoosinud, millal süsteem täielikult taastub. Mõned jaamad on uuesti töös ning osas provintsides oli vooluühendus teisipäevase seisuga taastunud, kuid võrk on endiselt ebastabiilne. Peamine rõhk on suunatud Antonio Guiterase elektrijaama – Kuuba suurima – taaskäivitamisele.

Elanikud on pidanud taluma pikki elektrikatkestusi juba aastaid ning saare majandus on seiskunud.

"Ilma elektrita ei ole ka jooksvat vett ja vähene toit, mis on varutud, läheb raisku," ütles Havanna Guanabacoa eeslinna koduperenaine Yaima Lara. "Need, kel õnnestub osta balloonigaasi, saavad kuidagi hakkama, kuid enamik peab kasutama sütt või puitu. Samuti puudub internetiühendus."

Rahulolematus kasvab ning surve kommunistlikule režiimile tugevneb pärast seda, kui USA president Donald Trumpi administratsioon kehtestas saarele suunatud naftatarnetele blokaadi. Umbes 90 protsenti Kuuba elektritootmisest sõltub naftast, kuid riik ise toodab vaid 40 protsenti vajaminevast kogusest.

Laupäeval ründas vihane rahvahulk Moróni linnas kommunistliku partei peakorterit ning süütas kontorimööbli. Mäss puhkes pärast seda, kui linn oli olnud 30 tundi ilma elektrita.

Kuuba valitsus süüdistab paljudes hädades USA majandussanktsioone, mis pärinevad külma sõja ajast. USA ametnikud peavad ulatuslikke katkestusi aga märgiks režiimi ebakompetentsusest. 

"Kuuba majandus ei toimi," ütles USA välisminister Marco Rubio teisipäeval. "Võimulolijad ei oska seda parandada. Seega on vaja uusi juhte."

Ilma elektrita ei saa kuubalased kasutada konditsioneere, ventilaatoreid ega elektripliite. Kortermajades on liftid seiskunud ja veepumbad ei tööta. Elanike sõnul takistavad katkestused ka pankade, sularahaautomaatide ja kaardimakseterminalide tööd.

Üleriigiline elektrikatkestus takistas valitsusel ka riigitelevisioonis teatada suurest reformiplaanist, mille eesmärk on avada riigi majandus välisinvestoritele, eriti jõukale Kuuba-Ameerika kogukonnale.

Enamik Kuuba elektrijaamu on töötanud ligi 40 aastat ilma korraliku hoolduse ja investeeringuteta. Võimud keskenduvad praegu väikesemahulistele jaamadele, mis pole ühendatud üleriigilise võrguga ja varustavad otse nn elutähtsaid keskusi, nagu haiglaid, toidutööstusi ja telekommunikatsiooniasutusi.

Texase Ülikooli Kuuba energiaeksperdi Jorge Piñóni sõnul võtaks iganenud võrgu asendamine aega kolm kuni viis aastat ja maksaks 8–10 miljardit dollarit. Kuuba kommunistlik valitsus on aga maksujõuetu.

Suured välismaised tarnijad on leidnud, et praegustest jaamadest pole võimalik ühtegi päästa ning ehitada tuleks täiesti uued jaamad.

"Lühiajalist lahendust ei ole," nentis Piñón, viidates aastakümneid kestnud investeeringute puudumisele elektrisüsteemi.