Parton kirjutab, et juba 2018. aastal hindas üks tuntud Hiina majandusteadlane, et riigi SKP kasv jääb alla kahe protsendi. Ametlike andmete kohaselt kasvas tollal aga riigi majandus 6,5 protsenti. Hiina kommunistlik partei väidab praegu, et aasta esimesel poolel kasvas majandus 4,7 protsenti. 

Partoni sõnul meenutab Hiina kompartei jutt talle kunagise Briti peaministri Benjamin Disraeli ütlust: "On olemas kolme liiki valesid: valed, neetud valed ja statistika."

Partoni hinnangul on Hiina majanduse probleemid muutunud nii sügavaks, et riigi senine investeeringutel ja riigi suunamisel põhinev kasvumudel ei toimi enam hästi. "Riigi suunatavate tootlike investeeringute piir on saavutatud," ütles Parton. 

Ta toob välja, et Hiina kinnisvarasektor ei ole endiselt jalgu alla saanud, kohalike omavalitsuste tulud ei kata kulusid ning nad suudavad oma võlgu teenindada vaid tänu uutele laenudele. "See võib küll hoida kohalikke omavalitsusi ja avalikku sektorit vee peal, kuid seda erasektori tootlikumate laenude arvelt," ütles Parton.

Parton toob välja, et noorte tööpuudus püsib kõrgel tasemel, kuid valitsus lõpetas vastava statistika avaldamise. Kui selle probleemiga ei tegeleta, võib see tuua kaasa meeleavaldusi. Paljud noored võivad aga lihtsalt ühiskondlikust elust tagasi tõmbuda, mis vähendab riigis tarbimist veelgi.

Partoni sõnul valitseb Hiinas ettevõtete vahel väga tugev konkurents, mis vähendab kasumeid, jätab teadus- ja arendustegevuseks vähem raha ning vähendab valitsuse maksutulusid. Probleemi süvendab veel asjaolu, et kohalikud omavalitsused ei lase sageli ebaefektiivsetel ettevõtetel pankrotti minna, sest soovivad säilitada töökohti ja maksutulusid. Selle asemel toetavad nad neid täiendavate laenudega.

Parton toob veel välja, et ka demograafia töötab Hiina vastu. Hiina rahvastik vananeb ja väheneb. Kahaneb nii tööealise elanikkonna kui ka kogu rahvastiku arv.

Xi Jinping proovib Gordioni sõlme aga läbi raiuda ja panustab uutele uutele tööstusharudele, mis tuginevad tehnoloogiatele nagu kvanttehnoloogia, tehisintellekt ja biotehnoloogia. Probleem seisneb aga selles, et need sektorid moodustasid 2025. aastal vaid veidi üle kuue protsendi Hiina SKP-st. Parton kirjutab, et suurem automatiseerimine (isegi rahvastiku languse korral) süvendab noorte tööpuudust veelgi. 

Parton kirjutab, et Hiina püüab veelgi suurendada eksporti. See tähendab, et Hiina toodab märksa rohkem kaupu, kui ta ise tarbib. Riigi toetused ja suur tootmisvõimsus võimaldavad Hiina ettevõtetel müüa kaupu maailmaturul väga konkurentsivõimeliste hindadega. Selline strateegia kahjustab aga Hiina suhteid lääneriikidega.

Partoni sõnul säästavad hiinlased veelgi rohkem raha kui lääneriikide elanikud, kuna riigi pensionisüsteem, tervishoid ja sotsiaalkaitsevõrk on kehval tasemel. Xi Jinping leiab aga, et heaoluriik muudab inimesed laisaks ning see on üks põhjuseid, miks Hiina ei suuda suurendada sisetarbimist.

Samuti läheks majanduse reformimine vastuollu Xi poliitiliste eesmärkidega. Xi tahab suurendada Hiina globaalset mõjuvõimu ning suunab ressursse sektoritesse, mis peaksid tema hinnangul aitama Hiinal tõusta USA asemel maailma juhtivaks jõuks.

Parton toob veel välja, et kui inimesed ja eraettevõtted muutuvad rikkamaks, võivad nad hakata nõudma suuremat poliitilist mõjuvõimu. See omakorda võib ohustada Hiina praegust autoritaarset süsteemi.