Sõnnik on Tallinna loomaaia paksunahaliste must kuld. Seda ei leidu mitte ainult elevantideis vaid ka kääbusjõehobus.

Päevas tuleb ligikaudu 15 kärutäit. Oleneb sellest, kui hea on olnud isu. Loomaaia kolm elevanti on sündinud Lõuna-Aafrikas Krügeri rahvuspargis ja elanud Tallinnas 40 aastat.

Tallinna loomaaia juhtiv ulukitöötaja Merike Pullonen sõnas, et sõnnikuga tegelemine on füüsiliselt üsna raske töö.

"Kärutäied kaaluvad palju. Mis me veel teeme - paneme neile heina, oksi valmis. Kui sa võrdled heinakäru sitakäruga - sitakäru on palju raskem," ütles Pullonen

Osa kraamist läheb oma töötajate aedadesse. Loomakasvatusnõunik Anne Saluneem selgitas, miks elevandisõnnik hea on. Elevant püüdis samal ajal märku anda, et lisa tootmiseks kulub talle midagi maitsvat ära.

"Ta ei ole nii rammus kui veisesõnnik. Teda võib samal ajal panna, kui midagi istutad, kui mullaga ära segada. Ta ei kõrveta. Aga samas ta väetab," ütles Saluneem ning pidi seejärel Elevent Fieni korrale kutsuma.

Loomaaia laoplatsil on vallide viisi komposteerunud kõdusõnnikut. Seda kasutab loomaaed oma loomasööda väetisena, mida kasvatatakse loomaaia peaaedniku Hannes Maripuu sõnul suurtes kogustes.

"Loomaaias me ise kasvatame selle peal väga suures koguses loomadele köögivilju - üle viie tonni mõnel aastal, kui väga hästi läheb. Tavaliselt 4,5 kuni 5 tonni. Ja me ei kasuta mingeid muid väetiseid," selgitas Maripuu.

Aga saavad ka aiapidajad, kel veoauto. Sest alla kolme kandi ei müüda. Vastasel juhul oleks liiga palju aiakärude ja haagistega voorijaid.

"Ta annab toiteaineid tasapisi taimedele välja. Mineraalväetised annavad suure laksu kohe, aga tema toidab taimi tasapisi. Ja see on taimedele oluliselt kasulikum - nad jäävad palju tugevamad, lisaks on väga hea mullaparandaja," lisas Maripuu.

Võib-olla tuleks aiandushuvilistel soetada endale siis elevant?

Elevanti ei saa osta - loomaaiad saavad neid vahetada. Majapidamises ei tule midagi meelde, mille vastu elevanti vahetada.