Baertelsi õllevabriku võlvkeldrid on ligi 150 aastat vanad. Need jäävad ka Tartu muinsuskaitsealasse. Tartu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist Egle Tamm rääkis, et peamine nõue arendajale seoses võlvkeldritega on nende säilitamine. Nii saab alles hoida kultuuripärandit.

Piirkonna arendaja osaühingu Kesklinna Kinnisvara esindaja Kristjan Mugra kinnitas, et keldrite säilitamine on ka plaanis. Ta lisas, et kunagi olid võlvkeldrid vana ja tänaseks lammutatud hoone nullkorrusel. See hoone oli Baertelsi õllevabrik. Nullkorrus oli aga ehitatud maa peale, mitte maa alla.

Mugra ütles, et tõenäoliselt saavad keldrid kasutust äripindadena. Samuti saab olema ligipääs nendele maa pealt. Siiski on võimalus, et kolmest üks on tulevikus hoopis korter.

"Nad on suhteliselt heas korras ja kuus meetrit kõrged. Meil on plaan teha nii, et esimene osa võlvidest jääb läbi kahe korruse ja tagumises otsas tuleb vahekorrus sisse. Ette tulevad täissuuruses klaasist kaaraknad," rääkis Mugra.

Arheoloog Andres Tvauri ütles, et Tartu kesklinn on arheoloogiline kaitseala.

"Siin on olnud keskaegne linn ja vara-uusaegne linn. Kesklinnas on maa sees kuni neli meetrit kultuurkihti, kus on erinevaid hooneid. Väga suurel alal on maa sees säilinud ka mitme meetri kõrgused keskaegsed hooned."

Kuigi Baeri tänava võlvkeldrite olemasolu oli teada, nentis Tvauri, et Tartus leitakse igapäevaselt maa alt vanu müüre või midagi uurimisväärset.

Ta rääkis ka viimase kümne aasta suurimast leiust Tartus Magasini tänaval.

"Kaevati välja keskaegne pihkvalaste Püha Nikolai kirik. See on üks kahest õigeusu kirikust Tartus. Esimest korda olid need müürid lahti."

Baertelsi õllevabriku võlvkeldrid olid mitukümmend aastat peidus kahekorruselise kivimaja all. Detailplaneeringu järgi on arenduses olevale alale määratud 90 protsendi ulatuses elamumaa, kümne protsendi ulatuses kaubandus-teenindusettevõtete maa.