Narva 6. kooli 6. klass pole üleminekuklass. Eesti keelt kuulevad lapsed vaid ainetunnis. Sestap oli kunstnikust arusaamine päris keeruline. Appi võeti piltsõnastik ja žestid, mõnele sõnale otsiti vastet kogu klassiga. Kõige raskemaks osutus isegi mitte õmblemine, vaid suhtluskrambist vabanemine.

"Pidev sooritamine, eriti veel venekeelses koolis, kus on ka kontroll peal, et asjad muutuksid rohkem eestikeelseks, ma näen, et paneb tohutu pinge lastele. Ja siin tunnis me üritasimegi sellest krambist lahti lasta, et me ei õpi ainult eesti keelt, vaid viisi, kuidas üksteisega suhelda.

Nädal aega on ehk piisav aeg selleks, et kunstniku käe all midagi valmis meisterdada, kuid liiga vähe selleks, et eesti keeles rääkima hakata. Palju oleneb ka õpilastest endist," rääkis tekstiilikunstnik Mia Tamme.

"Need õpilased on sellises vaikivas faasis, mis juhtub kindlasti ka täiskasvanutega, kui nad õpivad uut keelt. Kui mina seisan seal klassi ees ja nad tahavad minust aru saada, siis eks nad kuidagi saavad. Läbi selle see õppimine muutub ka palju kiiremaks ja ladusamaks," ütles Tamme.

"Meile mõnikord tõlgiti ja me püüdsime temast aru saada. Ta näitas meile midagi ja me püüdsime," lausus 6. klassi õpilane Ksjuša.

Kunstniku ja laste koos veedetud nädalat jääb meenutama ühistööna valminud Kreenholmi-teemaline lipp. Järgmised kunstnikud saabuvad Narva koolidesse sügisel.