Analüüs tõi välja, et rohkelt kriitikat pälvinud automaksu kohta on üks sagedamini kõlanud argumente, et see moodustab liiga suure osa auto hinnast, kuid rahvusvaheline võrdlus näitab vastupidist.

"Eesti automaksu koormus on Euroopa kontekstis tagasihoidlik ning jääb oluliselt alla enamiku Lääne- ja Põhja-Euroopa riikide tasemele," märgitakse analüüsis, tuginedes 31 Euroopa riigi sõidukitega seotud maksude hinnangule.

Euroopa riikides maksustatakse auto omamist väga erinevalt, näiteks kompaktse bensiinimootoriga linnamaasturi puhul varieerub kogu maksukoormus eraisikule kümne aasta jooksul, mis on tüüpiline kasutusperiood, nullist eurost Tšehhis kuni 45 000 euroni Taanis.

Diferentseeritus elektri- ja bensiiniautode maksukoormuse osas on riikides samuti erinev. Eestis on see üsna väike, kümne aasta maksusumma erineb 1905 euro võrra.

Kui vaadelda elektrilise linnamaasturi registreerimistasu, on Eesti Euroopas kümnendal kohal, mis viitab elektrisõidukite võrdlemisi kõrgele maksukoormusele. Paljude riikide puhul on elektriautode maksukoormus koos ostutoetusega isegi negatiivne.

Registreerimistasu kui ühekordne suur makse mõjutab analüüsi kohaselt ostuotsust tüüpiliselt rohkem kui sama summa, mis tasutakse mootorsõidukimaksuna kümne aasta jooksul.

Elektrisõidukeid on uute autode seas enim just riikides, kus ostuhetke maksukoormuse erinevus keskkonnasõbraliku ja saastavama sõiduki vahel on suurem.

Väikesest diferentseeritusest tulenevalt ei ole Eestis pärast automaksu kehtimahakkamist suurenenud elektrisõidukite osakaal esmaregistreerimistest, pigem on tarbijad liikunud ökonoomsema sisepõlemismootoriga sõiduki poole. Küll aga seavad kavandatud registreerimistasu tõusud aastatel 2028 ja 2031 analüüsi kohaselt ootuse, et elektrisõidukite osakaal esmaregistreerimistest on tulevikus suurenemas.

Lätis on maksukoormus bensiinimootoriga sõidukile madalam kui Eestis, kuid sealjuures luuakse maksusoodustuse abil suurem erinevus elektri- ja sisepõlemismootoriga autode vahel.

Juriidiliste isikute vaates on Eesti üks Euroopa soodsamaid riike sõiduki omamiseks ka pärast automaksu tulekut. Suurema osa uutest sõidukitest soetavad just ettevõtted, mistõttu on nende maksustamisel Eesti sõidukipargi keskkonnasõbralikumaks muutmisel oluline roll.

Analüüsis märgitakse, et eriti silmatorkav on olukord suuremate linnamaasturite puhul, mille kogu maksukoormus on negatiivne ja millest tahapoole jääb Eestist vaid Euroopa suurima autotööstusega Saksamaa.

Analüüsi autorid usuvad, et seoses järgmisel aastal toimuvate riigikogu valimistega tuleb automaksu muutmise või tühistamise teema avalikus arutelus tõenäoliselt taas teravamalt üles.