Välkteavituse kasutuselevõtuga seotud ettevalmistavad tegevused on käinud koostöös mobiilsideoperaatorite ja teiste osapooltega juba aasta algusest, teatas päästeamet.

Lepingupartneri ülesanne on tagada selle aasta lõpuks tarkvara- ja riistvaraarendused ning litsentsid välkteavituse saatmise võimekuse loomiseks.

Lepingu järgi peab Eestile tekkima välkteavituse saatmise võimekus 2026. aasta lõpuks ning eesmärk on tagada nutitelefonidesse vastuvõtmise võimekus 2027. aasta esimesel poolel.

Erinevalt SMS-ist on välkteavituse puhul vaja välja arendada nii saatmise võimekus operaatorite ja riigi poolt kui ka vastuvõtmise võimekus nutitelefonides Apple'i ja Google'i tarkvarauuenduste kaudu.

Vastuvõtmise võimekus on vaja välja arendada Androidi ja iOS operatsioonisüsteemide arendajatega (Google ja Apple), mis tähendavad mõlema operatsioonisüsteemi arendaja jaoks ka saatmise süsteemi valmimisel eraldi teste iga Eesti mobiilioperaatoriga. Koostöö tehnoloogiahiidudega juba käib, kinnitas päästeamet.

Välkteavituse kasutuselevõtmist arendavad ka näiteks Soome ja Rootsi, selgitas päästeameti peadirektor Margo Klaos, miks päästeamet näeb seda tulevikus EE-ALARMi keskse kanalina.

"Meie võimekus inimesi kiiresti teavitada paraneb märgatavalt. See tehnoloogia ongi loodud spetsiaalselt ohtudest teavitamiseks: looduskatastroofid, ulatusliku mõjuga tööstusõnnetused või sõjaline rünnak. Sellega on võimalik viia ohuinfot nutitelefonidesse sekunditega, see töötab ka ülekoormatud mobiilsidevõrgu korral ning teavitus on disainitud sääraseks, et see ilmub ekraanile hüpikaknana kõikide teiste rakenduste ette," sõnas Klaos.

Peadirektor lisas, et väga suure ohu korral lubab see telefonis käivitada ka ohuheli, mis ignoreerib kasutaja valitud seadeid.

RIKS-i Cell Broadcasti arenduse projektijuhi Antti Turmanni sõnul täiendab uus mobiilsidevõrgu välkteavituse lahendus senist ohualapõhist SMS-ohuteavitust oluliselt.

Kuna Cell Broadcasti välkteavituse vastuvõtmise võimekus sõltub tulevikus Apple'i ja Google'i uuenduste alla laadimise kiirusest, siis näitab teiste riikide kogemus, et optimaalse ulatuse saavutamine, kus teade jõuab enam kui 90 protsenti seadmetesse, võib võtta aega aasta või enam.

Riik eraldas Cell Broadcasti kasutusele võtmiseks 3,67 miljonit eurot, arendaja selleaastane leping on sellest mahus 2,75 miljonit.

Lisaks peavad arendustegevusi tegema ka teised asutused (RIKS, siseministeeriumi haldusala), et uus tehnoloogia saaks ohuteavitussüsteemi EE-ALARM osaks.

Tehnoloogia kasutamine toob endaga kaasa püsikulud, mis on hinnanguliselt vähemalt 200 000 aastas juba järgmisest aastast.