Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 15. mail kell 19.06:

• Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis;
• Zelenski: Venemaa plaanib rünnata Ukrainat või NATO-t Valgevenest;
• Droon tabas reedel Zaporižžja piirkonnas reisirongi;
• Trump: Venemaa rünnak Kiievile on hoop rahuni jõudmisele;
• 36 riiki kiitsid heaks Ukraina eritribunali loomise;
• Kiievit tabas hommikul uus Vene õhurünnak;
• Zelenski: Kiievi korrusmaja tabanud rakett oli toodetud hiljuti;
• Ukraina relvajõud tabasid Vene amfiiblennukit ja kopterit;
• Ukraina tsiviilohvrite arv on tõusuteel;
• Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1150 sõdurit.

Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis

Ukraina relvajõud korraldasid 15. mai öösel ulatusliku droonirünnaku, tabades Venemaa sõjalist ja energiataristut mitmes piirkonnas, teatasid erinevad Venemaa Telegrami meediakanalid.

Sotsiaalmeedias jagatud fotodel ja videotel on näha droonirünnaku tõttu Rjazani naftatöötlemistehases puhkenud suurem tulekahju, tekkinud suitsusambad on hiiglasuured.

Russia's Ryazan oil refinery is heavily ablaze this morning after numerous Ukrainian attack drones hit the facility overnight. pic.twitter.com/UKLF3hQsNF

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) May 15, 2026

"Neid saabus terve hord!", on kuulda kohalike elanike kommentaari Rjazani droonirünnaku ajal Telegrami uudistekanali Astra poolt avaldatud videos.

Linnaelanikud teatasid, et nägid tehase piirkonnas õhus lendamas droone ning seejärel kuulsid korduvaid valjusid plahvatusi.

Video of Russians trying to shoot down Ukrainian drones in Ryazan before they impacted the refinery near the city. The defense failed and the refinery is now burning. https://t.co/AcDjNWXdRb pic.twitter.com/waVJ5fLcBg

— Woofers (@NotWoofers) May 15, 2026

Rjazani oblasti kuberner Pavel Malkov teatas varahommikul, et droonirusud tabasid piirkonnas nimetamata ettevõtet ning mitut elumaja. Hiljem andis Malkov teada, et Rjazani rünnakus on surma saanud neli inimest ja 12 on haavatud.

Kuberner Malkovi sõnul ründas Ukraina Rjazanit kokku 99 drooniga.

Rosneftile kuuluv Rjazani naftatehas on üks Venemaa suurimaid ja toodab aastas üle 17,1 miljoni tonni naftatooteid. Tehas on olnud Ukraina sihtmärgiks ka varem. Rjazan asub umbes 450 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.

Mujal Venemaal teatasid Telegrami kanalid, viidates kohalike elanike ütlustele, et Krasnodari krai Jeiski asula piirkonnas töötas õhutõrje ning sealse sõjaväelennuvälja poolt tõusis suitsu.

Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et 14. mai hilisõhtul enne keskööd tulistatud alla viis Ukraina drooni, mis lähenesid Venemaa pealinnale. Rünnaku tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo ja Šeremetjevo lennujaamades.

Vene kaitseministeerium kinnitas reedel, et öö jooksul tulistas Vene õhukaitse alla 355 Ukraina drooni.

Neljapäeval korraldas Venemaa Kiievile suure raketi- ja droonirünnaku, milles hukkus vähemalt 21 inimest ja sai vigastada vähemalt 47.

Pärast Kiievi rünnakuid ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski 14. mail, et ta andis relvajõududele korralduse valmistada ette võimalikud vastusevariandid.

Zelenski: Venemaa plaanib rünnata Ukrainat või NATO-t Valgevenest

Venemaa astub järjest samme, et tõmmata sõtta Ukraina vastu ka Valgevene, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski pärast briifingut Ukraina luureteenistustega.

Moskva on võtnud uuesti ühendust Valgevene juhi Aleksander Lukašenkoga, et veenda teda ühinema uute rünnakuplaanidega, lausus Zelenski, kellel on enda sõnul olemas ülevaade Venemaa ja Valgevene vahelisest suhtlusest.

Kuivõrd Vene väed pole suutnud läbi murda Ukraina kaitsest riigi ida- ja lõunaosas, siis kaalub Venemaa uusi ründeoperatsioone Kiievi piirkonnas ja Tšernihivi oblastis, ütles Zelenski.

Zelenski lisas, et Moskva kaalub ka Valgevene territooriumi kasutamist, et rünnata sellega piirnevaid NATO riike.

Trump: Venemaa rünnak Kiievile on hoop rahuni jõudmisele

USA president Donald Trump ütles reedel, et Venemaa õhurünnak Kiievi kortermajale, kus hukkus 24 inimest, sealhulgas kolm last, võib anda tagasilöögi püüdlustele leida Venemaa sõjale Ukrainas rahumeelne lahendus.

Trumpi sõnul arutas ta olukorda Ukrainas ka Hiina presidendi Xi`ga ning mõlemad leidsid, et sõdimine peab lõppema.

"Me sooviks näha seal kokkulepet. Eilse ööni paistis kõik lootustandev, aga ukrainlased said öösel kõva löögi. Sellest on kahju," lausus Trump.

Droon tabas reedel Zaporižžja piirkonnas reisirongi

Ukraina raudtee-ettevõtte Ukrzaliznytsia teatel hoiatas nende seirekeskus vedurimeeskonda õhurünnaku ohu eest, misjärel rong peatati ja alustati reisijate evakueerimist.

"Aega oli äärmiselt vähe, seetõttu said esialgsetel andmetel kaks reisijat, kes ei olnud veel jõudnud evakueeruda, killuhaavu. Kõik asjaolud on selgitamisel," teatas ettevõte ühismeedias.

"Vigastatutele anti esmaabi ja nad anti üle meedikutele. Raudtee esindajad saadavad ja toetavad reisijaid raviasutuses. Praegu töötame selle nimel, et taastada rongiliiklus selles lõigus, ning jätkame piirkonna julgeolekuolukorra hoolikat jälgimist ja sellele reageerimist."

36 riiki kiitsid heaks Ukraina eritribunali loomise

34 Euroopa riiki ning Austraalia, Costa Rica ja Euroopa Liit teatasid reedel, et ühinevad tulevase Ukraina eritribunaliga, et võtta Venemaa riiki sissetungi eest vastutusele.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastas mullu Euroopa Nõukoguga lepingu, et luua õigusorgan, mis võtaks Venemaa vastutusele 2022. aastal alustatud sissetungiga seotud agressioonikuriteo eest.

Ministrite Komitee, mis koosneb organisatsiooni 46 liikmesriigi välisministritest, kiitis kohtumisel heaks resolutsiooni, millega pannakse alus tulevasele tribunalile, teatati avalduses.

Avalduses lisati, et 34 nõukogu liikmesriiki, Costa Rica ja Austraalia ning institutsioonina ka Euroopa Liit on avaldanud kavatsust ühineda kohut asutava lepinguga.

"Aeg, mil Venemaa oma agressiooni eest vastutusele võetakse, läheneb kiiresti," ütles Alain Berset, kogu kontinendil inimõiguste ja demokraatia kaitsjana tegutseva Euroopa Nõukogu peasekretär.

"Eritribunal esindab õiglust ja lootust. Nüüd tuleb astuda samme selle poliitilise kohustuse täitmiseks, tagades tribunali toimimise ja rahastamise," lisas ta avalduses.

Prantsusmaal asuva inimõigusorganisatsiooni liikmete hulka kuuluvad Euroopa Liidu 27 riiki, aga ka olulised Euroopa riigid väljastpoolt blokki, näiteks Türgi, Suurbritannia ja Ukraina.

Venemaa heideti Euroopa Nõukogust välja 2022. aastal pärast sissetungi Ukrainasse.

Kiiev ja selle toetajad tahavad, et Venemaa sõja eest mõistetaks õigust, ning Euroopa välisministrid kiitsid õigusorgani loomise eelmisel aastal toimunud kohtumisel heaks.

Tribunal, mis pidi algselt alustama tööd sel aastal, võiks teoreetiliselt anda kohtu alla kõrgeid ametiisikuid kuni Vene presidendi Vladimir Putinini välja.

Haagis asuv Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) on juba välja andnud vahistamismäärused Putini suhtes Ukraina laste röövimise eest ning nelja tema tippkomandöri suhtes tsiviilisikute sihikule võtmise eest.

Kiievit tabas hommikul uus Vene õhurünnak

Kiievis on hommikul taas välja kuulutatud õhuhäire, linnas töötavad õhutõrjesüsteemid.

Ukrinformi teatel andis rünnakust infot Kiievi linnapea Vitali Klõtško. "Õhutõrjeüksused tegutsevad Oboloni rajoonis. Püsige varjendites!" seisab tema teates Telegramis.

Ukraina õhuvägi hoiatas ründedroonide liikumise eest pealinna suunas.

Zelenski: Kiievi korrusmaja tabanud rakett oli toodetud hiljuti

Kiievis neljapäeva öösel üheksakordse elumaja kokkuvarisemise põhjustanud raketilöök anti ilmselt raketiga X-101, mis oli toodetud selle aasta teises kvartalis, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski õhtuses pöördumises.

"Praegu jätkuvad Kiievis tööd rünnaku all kannatada saanud maja juures – tegemist oli Venemaa raketirünnakuga, mis sõna otseses mõttes purustas elumaja; hävisid korrused esimesest kuni üheksandani. Inimesi otsitakse rusude alt. Selgitatakse nende saatust, kelle olukord on praegu teadmata, kuid kes võisid selles majas viibida," rääkis Zelenski.

Vene X-101 raketid on õhk-maa tiibraketid, mida tulistatakse välja lennukitelt. Nende lennukaugus on kuni 3500 km ning lõhkepea kaalub 400 kilogrammi.

"Venemaa toob rakettide tootmiseks vajalikke komponente, ressursse ja seadmeid endiselt sisse ülemaailmsetest sanktsioonidest mööda hiilides," märkis Zelenski. "See peab olema kõigi meie partnerite tegelik siht – peatada Venemaa sanktsioonidest kõrvalehoidmise skeemid."

Zelenski märkis, et Ukraina õhutõrje suudab alla tulistada 93% droone, kuid antud näitaja peab olema kõrgem. "Andsin täiesti konkreetsed ülesanded nii radarite kui muu varustuse osas. Oluline on, et meie vastutegevuse süsteemi ehitus shaheedide ja teiste droonide vastu toimuks pausideta.

Rakettide puhul on ülesanne keerulisem, eriti mis puudutab ballistilisi rakette. "Kaitse ballistiliste rakettide vastu on igapäevane prioriteet ning Ukraina diplomaadid peavad näitama iga päev tulemust vastavas suhtluses partneritega. [---] Olen tänulik kõigile meie partneritele Euroopas, kes on alustanud antiballistilise koalitsiooni loomist. See on tõepoolest kõige tugevam lahendus – et Euroopas oleks piisav oma õhutõrjesüsteemide ja neile mõeldud rakettide tootmine, just ballistiliste rakettide vastu."

Ukraina relvajõud tabasid Vene amfiiblennukit ja kopterit

Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide väed andsid teada, et sõjaväelased tabasid ööl vastu 15. maid mitmeid olulisi Vene sihtmärke, sh amfiiblennuk Be‑200 Altair, helikopter Ka‑27, õhutõrjesüsteemid Tor‑M2 ja Pantsir‑S1 ning said pihta ühele laskemoona vedanud kaubalaevale.

Lennuk ja helikopter asusid Venemaa linnas Jeiskis, laskemoonalaev Berdjanskis.

Be‑200 Altair on Venemaa amfiiblennuk, mida kasutatakse mereluureks, otsingu‑ ja päästeoperatsioonideks ning isikkoosseisu ümberpaigutamiseks rannikualal. Ka‑27 on mitmeotstarbeline merelennuk, mida kasutatakse akvatooriumi patrullimiseks ning pindmiste ja veealuste sihtmärkide otsimiseks ja hävitamiseks.

Ukraina tsiviilohvrite arv on tõusuteel

Selle aasta esimeses kvartalis hukkus Venemaa rünnakute tagajärjel Ukrainas 566 tsiviilisikut ja 2731 sai vigastada. See on 20% rohkem kui eelmise aasta esimeses kvartalis.

Ukrinformi teatel avaldas need andmed ÜRO inimõiguste seiremissioon.

"Valdav enamik tsiviilohvritest (97%) registreeriti Ukraina valitsuse kontrolli all oleval territooriumil. Tsiviilohvreid registreeriti 19 Ukraina piirkonnas ja Kiievi linnas," seisab aruandes.

Missiooni andmetel hukkus tänavu märtsis Ukrainas vähemalt 211 tsiviilisikut ja 1206 sai vigastada.

Tsiviilohvrite peamiseks põhjuseks on kaugmaarelvade (rakettide ja droonide) rünnakud, mis moodustasid 36% ohvrite koguarvust. Enamik ohvreid registreeriti linnades ja asulates, mis asuvad rindejoonest kaugel.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1150 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 346 390 (+1150)

- tankid 11 935 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 24 569 (+12);

- suurtükisüsteemid 42 085 (+32);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1788 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1379 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 352 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1388 (+7);

- operatiivtaktikalised droonid 291 458 (+1780);

- tiibraketid 4626 (+41);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 96 540 (+213);

- eritehnika 4184 (+1);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.