Saaremaal hakatakse uues merebioloogia laboris tegema maailmatasemel teadust
Saaremaal Kõigustes Tartu ülikooli mereinstituudi uues laboris hakatakse tegema maailmatasemel teadustööd. Asjaosalised ise ütlevad, et tegemist võibki olla maailma parima merebioloogia laboriga.
Väike idüllilise merevaatega majake mere ääres pole kellegi suvila, vadi seal saavad hoopis teadlased oma teadustöid teha- ja mitte vähetähtsaid. Väikestes basseinides hakatakse uurima nii Läänemere minevikku kui ka tulevikku.
"Me võime igasse sellesse akvaariumisse luua erinevad tingimused. Üks võib olla Soome laht, teine Liivi laht, kolmas avameri. Aga mitte ainult seda. Me saame luua ka tingimused, mis olid näiteks 100 aastat tagasi või mida ennustatakse, et mis saab meist 200 aasta pärast," lausus Tartu Ülikooli mereökoloogia professor Jonne Kotta.
Tartu Ülikooli mereinstituut on Saaremaal Kõigustes juba aastakümneid oma uuringuid ja teadust teinud. Nüüd on neil seal lisaks oma valdkonna Euroopa parimale laborile ka olmetingimused seal töötavatele teadlastele nii-öelda maailmatasemel. Ja investeering – kokku 1,3 miljonit eurot – on suures osas teadlaste endi teadustöödega ülikoolile teenitud rahaga ehitatud.
"Need on tõenäoliselt mitte ainult Euroopa, vaid võimalik et ka maailma parimad merebioloogia uurimise tingimused. Nii looduslikud kui ka aparatuur. Poole sellest maksumusest on mereinstituudi endi välja teenitud lepingutega, teadusprojektidega saadud rahastus. Ja see on tegelikult tunnustamist väärt," lausus Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.
Vetikad ja karbid on teadlaste hinnangul meie tulevikupotentsiaal – puhastavad ühtaegu merd ja on samas potentsiaalne toidulaud inimestele. Kuidas jõuda ratsionaalse majandamiseni, seda kõike saab väikestes basseinikestes katsetada enne, kui suurde merre minnakse.
"Siin me uurimegi, kuidas saab karpe kasvatada, vetikaid kasvatada ja palju muud. Me saame katsetada läbi hästi palju erinevaid tingimusi ja siis me ei pea päris merre minema. Päris meres on ju kõige tegemine tohutult kallis. Näiteks siinsamas me kasvatasime vetikafarmis erinevaid vetikaid. On selline põisadru eriline vorm, mis meil siin kasvab. Siis on üks rohevetikas, merisalatiks võiks seda kutsuda. Siinsed kohalikud restoranid ostsid seda meilt kokku, 30–40 eurot kilo. Nõudlus oli suurem, kui me suutsime pakkuda," rääkis Kotta.
Ülikoolil on loosung – võime muuta maailma. Hea teada, et nüüd on see võime ka Saaremaal olemas.
Toimetaja: Marko Tooming










