Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 21. mail kell 17.54:

- Ukraina õhurünnak tabas järjekordset Vene naftatehast;

- Ukraina teatas ühe rünnakuga 65 tulevase Vene droonipiloodi hävitamisest;

- Vaba Euroopa: Ukraina vabastas mais rohkem alasid kui kaotas;

- Lavrov: USA on kaotanud huvi Ukraina konflikti lahendamise vastu;

- Merz loodab Xi survet Putinile Ukraina sõja lõpetamiseks;

- Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 910 sõdurit.

Ukraina hävitas okupeeritud Hersonis asuva FSB peakorteri

Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) eriüksus Alfa ründas okupeeritud Hersoni oblastis asuvat Venemaa julgeolekuteenistuse (FSB) peakorterit. Ukraina avaldas ka videolõigu, mis näitab peakorteri hävitamist. 

Ukrainian forces released a video showing the destruction of a Russian FSB base at the Arabat Spit south of Russian-occupied Henichesk, Kherson region, in Ukraine.

The video shows almost simultaneous strikes against the base, including Pantsir-S1 air defense system. It is… pic.twitter.com/9U3r5Hg4x2

— (((Tendar))) (@Tendar) May 21, 2026

President Volodõmõr Zelenski teatel sai surma või haavata umbes 100 Vene sõdurit, lisaks hävitati kuni 20 miljoni dollari väärtuses Pantsir-S1 õhutõrjesüsteem. Ta ei täpsustanud, millal operatsioon aset leidis.

Rutte: paljud NATO liikmesriigid ei toeta Ukrainat piisavalt

NATO peasekretäri Mark Rutte sõnul ei panusta paljud alliansi liikmesriigid piisavalt raha, et aidata Ukrainal kaitsta end Venemaa täiemahulise sissetungi vastu.

Rutte ütles Rootsi linnas Helsingborgis enne NATO välisministrite kohtumist ajakirjanikele, et abi Ukrainale ei jaotu praegu NATO-siseselt ühtlaselt.

"On piiratud arv riike, nagu Rootsi, mis panustab Ukraina toetamisel jõukohasest enam, nende seas riigid nagu Kanada, Saksamaa, Holland, Taani ja Norra ning veel mõned teised," lausus ta.

"Aga on ka palju neid, kes ei kuluta Ukraina toetuseks piisavalt," ütles Rutte.

Rutte tegi läinud nädalal ettepaneku, et liitlased peaksid eraldama Ukrainale 0,25 protsenti oma SKT-st.

Ettepanek, mis võiks vabastada kümneid miljardeid dollareid lisaraha, on uudisteportaali Politico andmetel põrkunud mõnede suurte liikmesriikide tugevale vastuseisule.

"Ettepanek ei saavuta üksmeelt, seega see ei toimi," tunnistas Rutte neljapäeval.

"Kuid see on vähemalt algatanud liitlaste vahelise arutelu teemal, et kui me kõik leiame, et Ukraina peab püsima võitluses võimalikult tugevana ja selle võitluse rahuni viima, siis on loomulik, et me kõik peame ka võrdselt panustama," lisas Rutte.

Ukraina õhurünnak tabas järjekordset Vene naftatehast

Ukraina korraldas ööl vastu neljapäeva õhurünnaku Venemaa Samaara oblastis Sõzrani linnas asuva suure naftatöötlemistehase vastu, vallandades seal tulekahju.

Samaara oblasti kuberneri Vjatšeslav Fedorštševi teatel hukkus Sõzrani linna tabanud droonirünnakus kaks inimest, kuid ta ei maininud tehase pihtasaamist.

Sõzrani naftarafineerimistehase võimsus on 8,9 miljonit tonni naftat aastas, millega tehas mängib Venemaa vedelkütuste sektoris olulist rolli.

Sõzran asub ligi 900 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.

In early morning strikes, Ukraine's Drones of Freedom brought terms of civility to the savage Russian hinterland, targeting Russia's Syzran oil refinery in the Samara region, 800km distance from Ukraine.

Part of Rosneft, this facility has/had capacity processing of up to 8.9… pic.twitter.com/F2sh0aGMLI

— Jay in Kyiv (@JayinKyiv) May 21, 2026

Ukraina viimastel nädalatel tabanud üha rohkemaid Vene naftatöötlemistehaseid, olles sundinud mitmed neist töö peatama.

Ukraina teatas ühe rünnakuga 65 tulevase Vene droonipiloodi hävitamisest

Ukraina drooniväejuhatuse ülem teatas okupeeritud Donetski oblastis vaenlase droonipilootidele mõeldud väljaõppekeskuse hävitamisest, mille käigus tapeti 65 kadetti, kes kuulusid tšetšeenide baasil moodustatud polku Ahmat.

Ukraina droonivägede (SBS) ülem Robert Brovdi kutsungiga Magyar teatas sotsiaalmeedia vahendusel, et Venemaa armee 42. diviisi 78. erivägede polk Sever-Ahmat oli oma droonipilootidele mõeldud väljaõppekeskuse rajanud Snižnesse, mis on olnud okupeeritud alates 2014. aastast.

Ööl vastu kolmapäeva 20. maid korraldas SBS koostöös Ukraina julgeolekuteenistusega (SBU) sellele õhurünnaku, kasutades 11 keskmise löögijõuga drooni, millel on 100-kilogrammine lõhkepea. Magyari info kohaselt kasutati tabamuse saanud kahekorruselist hoonet, kus venelased oma sõdureid ma

jutasid, ka droonide ja lahingüksuste laoruumina.

Rünnak kahjustas ka keskuse tootmis- ja remondirajatisi, kus asus neli remondiks toimetatud soomukit Tigr. Kogu varustus hävis.

"65 kadeti ja väljaõppekeskuse juhi, raketi- ja suurtükiväe akadeemia teaduste doktori, alampolkovniku (lääne mõistes kolonelleitnant – toim.) kutsungiga Burõi surm on kinnitust leidnud. Meditsiiniliste juhtumite arv on selgitamisel. Keldris hoitud laskemoonavaru jättis [Vene] personalile rajatises unustamatu mulje," kirjutas SBS-i ülem.

Magyari sõnul oli okupeeritud Ukraina territooriumil ainult kolm sellist väljaõppekeskust. Nüüd on neid alles kaks. "Praegu," lisas ta oma postituses.

Magyari avaldatud videos on näha mitte ainult Ukraina droonide poolt rünnaku ajal jäädvustatud kaadreid, vaid ka kohalike elanike filmitud videkaadreid rünnakujärgsetest sündmustest, mis tõestavad, et okupantide rajatis hävitati täielikult, märkis väljaanne LIGA.net.

SBS kommenteeris, et selliste rajatiste hävitamine vähendab Venemaa armee võimet koolitada mehitamata õhusõidukite meeskondi, remontida soomukeid ja toetada üksusi rindel.

Vaba Euroopa: Ukraina vabastas mais rohkem alasid kui kaotas

Teist korda sel aastal võitis Ukraina mai keskpaigaks tagasi rohkem territooriumi, kui Vene vägedele kaotas, kirjutas Raadio Vaba Euroopa / Raadio Vabadus (RFE/RL) veebiväljaanne sotsiaalmeedias.

Venemaa edasiliikumine on peaaegu seiskunud. Ehkki see pole veel sõja pöördepunkt, on pärast aastaid kestnud rasket taganemist lahinguvälja dünaamika muutumas, tõdes RFE/RL.

Väljaande kirjelduse kohaselt on Ukraina edu aeglane ja järkjärguline: ühes kohas küla Kupjanski lähedal, teisal puudesalu. Kuid nii DeepState kui ka Sõjauuringute Instituut kinnitavad Venemaa territoriaalset netokaotust mai keskel.

"Tõusulaine ei ole veel täielikult Ukraina kasuks pöördunud ega ole tõenäoline, et ukrainlased suudavad niipea alustada mingeid suuremaid vasturünnakuid," ütles sõjaanalüütik @Inkvisiit RFE/RL-ile. "Kuid Venemaal on raskusi edasiliikumisega ja sõda kaldub praegu tõenäoliselt – ajutise? – patiseisu poole," märkis ta.

Inimkaotused on mõlemal poolel vapustavad. Hollandi sõjaväeluure hinnangul on Venemaa püsivad kogukaotused ehk surnud ja raskelt haavatud sõdurite arv 1,2 miljonit. Ukraina kaotused on hinnanguliselt 500 000–600 000 inimest.

For the second time this year, Ukraine reclaimed more territory than it lost in mid-May.

Russian advances have all but stalled. It's not a turning point, but after years of grinding retreat, the battlefield dynamics are shifting.
1/5 pic.twitter.com/fYXy81MDql

— Radio Free Europe/Radio Liberty (@RFERL) May 20, 2026

Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fedorovi sõnul on eesmärk lihtne: tappa või vigastada rohkem venelasi kui need 35 000, keda iga kuu värvatakse. "Me muudame iga meetri Ukraina maad vaenlase jaoks äärmiselt kulukaks," on ta öelnud.

RFE/RL soovitab jälgida ka Kostjantõnivka lahingut, mille analüütikute ennustuste kohaselt Venemaa suve lõpuks vallutab.

Lahinguväljalt väljaspool annab Ukraina vastulööke sügaval Venemaal, kus droonirünnakud naftatöötlemistehastele ja eksporditerminalidele on Kremlit piisavalt vapustanud, et tühistada oma võidupüha paraad. See tähendab, et sõda pole enam ainult midagi Venemaa televisioonis, vaid see on jõudnud ka tavakodanikeni, sealhulgas pealinnas Moskvas.

Samas on diplomaatia on sisuliselt seiskunud, märkis RFE/RL. USA presidendi Donald Trumpi tähelepanu on Iraanil, tema eriesindaja Steve Witkoff on kohtunud Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga kaheksa korda, kuid tal pole midagi ette näidata.

Lavrov: USA on kaotanud huvi Ukraina konflikti lahendamise vastu

Ameerika Ühendriigid on osaliselt kaotanud huvi Ukraina konflikti lahendamise vastu, ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

"Minu arusaamist mööda on Ameerika Ühendriigid mõnevõrra kaotanud huvi ja entusiasmi. Nad ütlevad avalikult: "Las Euroopa tegeleb Ukrainaga ja USA tegeleb Hiinaga." See kõlab iga pool," rääkis Vene välisminister intervjuus Shanghai SMG Media Groupile.

Tema sõnul tegeleb Moskva järjekindlalt erioperatsiooni (nii nimetab Moskva agressioonisõda Ukrainas – toim.) eesmärkidega. Ministri esitatud loetelu kohaselt on Vene väed 2026. aastal vallutanud (Lavrovi sõnul vabastanud – toim.) umbes 80 asulat, sealhulgas 35 märtsis ja aprillis. "Protsess käib," lisas ta.

"Oleme alati läbirääkimisteks avatud. Näete, te arvasite, et Anchorage'is (Alaskal toimunud USA-Vene tippkohtumisel – toim.) saab küsimus lahendatud, aga see pole nii. Meil ​​on endiselt suhtluskanalid Ameerika esindajatega. Kui nad mingil hetkel on valmis otsevestlusi jätkama, on huvitav kuulda, kuidas nad näevad olukorda, mis on pärast Anchorage'i tekkinud," rääkis Lavrov.

"Pärast seda, kui meie president Anchorage'is Ameerika presidendi ettepaneku vastu võttis. Tahaksin teada, miks see toimub. Alaska tippkohtumisest saab varsti aasta," rääkis Vene minister.

Lavrov lisas: "Mingit edu pole toimunud, isegi mitte [Ukraina presidendi] Volodõmõr Zelenski ja eurooplaste käitumises, mingit nihet pole toimunud. Vastupidi, nad muutuvad üha agressiivsemaks ja jultunumaks. Me võtame seda arvesse."

Merz loodab Xi survet Putinile Ukraina sõja lõpetamiseks

Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz kutsus kolmapäeval Hiina presidenti Xi Jinpingi üles kasutama oma mõju Kremli liidri Vladimir Putini üle, et survestada teda lõpetama Moskva sõda Ukraina vastu.

"Me ei oota praegu põhjapanevaid muutusi Venemaa ja Hiina strateegilistes suhetes. Siiski paneme sellele visiidile (Merz pidas silmas Putini kolmapäeval lõppenud külaskäiku Hiimasse – toim.) lootuse, et president Xi mõjutab Putinit lõpetama seda sõda Ukrainas, mida ta ei suuda võita ja millega kaasnevad Venemaale hoopis rängad inimkaotused," rääkis  Merz kolmapäeval Berliinis toimunud ühisel pressikonverentsil Šveitsi presidendi Guy Parmeliniga.

Kantsler lisas, et Saksamaa jälgib Putini visiiti Pekingisse tähelepanelikult ja hiljutisi avaldusi, mis tehti pärast varasemaid kohtumisi Xi ja USA presidendi Donald Trumpi vahel.

Merz rõhutas, et Saksamaa ja Šveits kutsuvad üles pidama tõsiseid läbirääkimisi Venemaa Ukraina vastu peetava sõja lõpetamiseks.

"Kestvat rahu saab saavutada ainult koos Ukraina, Venemaa, USA ja eurooplastega," oli kantsler veendunud.

Samal ajal rõhutas Merz, et Ukraina jätkuv toetamine on Berliini jaoks endiselt peamine prioriteet.

"Meie jaoks on äärmiselt oluline pakkuda Ukrainale järjepidevat tuge. See hõlmab nii sõjatehnikat ja -varustust, aga ka tsiviil- ja humanitaarabi. Kiiev teab, Ukraina valitsus teab, Ukraina president teab, et nad kõik saavad toetuda Saksamaale ja Euroopale," lausus kantsler.

Putin saabus 19. mail Hiinasse visiidile ja kohtus Pekingis Hiina presidendi Xiga. Hiljem allkirjastasid kaks liidrit deklaratsiooni multipolaarse maailmakorra ja uut tüüpi rahvusvaheliste suhete loomise kohta.

Putin ütles kolmapäeval Pekingis president Xiga koostöödeklaratsioone allkirjastades, et Venemaa ja Hiina ajavad koos sõltumatut ja suveräänset välispoliitikat.

Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased

Peaaegu kõik Kesk-Venemaal asuvad suuremad naftatöötlemistehased on viimaste päevade Ukraina droonirünnakute järel olnud sunnitud kütusetootmise peatama või seda vähendama, teatas kolmapäeval uudisteagentuur Reuters.

Täielikult või osaliselt oma tegevuse peatanud tehaste koguvõimsus ületab 83 miljonit tonni aastas ehk umbes 238 000 tonni päevas. See moodustab umbes veerandi Venemaa kogu naftatöötlemise võimsusest.

Nende tehaste osakaal Venemaa vedelkütuste tootmisel on bensiini puhul üle 30 protsendi ja diislikütuse puhul umbes 25 protsenti. Moskva on juba kehtestanud bensiiniekspordi keelu aprillist kuni juuli lõpuni.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 910 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 352 980 (+910)

- tankid 11 943 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 24 591 (+5);

- suurtükisüsteemid 42 454 (+54);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1797 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1389 (+1);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 352 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1436 (+4);

- operatiivtaktikalised droonid 302 787 (+1715);

- tiibraketid 4632 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 98 070 (+202);

- eritehnika 4207 (+1);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.