Kolm Rakvere põhikooli plaanivad uuest õppeaastast osaliselt vahetada 45-minutilised tunnid 80-minutiliste vastu. Rakvere reaalkooli direktor Martti Marksoo ütles, et pikemale tunnikestvusele üleminek eeldab muutusi ka tunni ülesehituses ja õpetamise metoodikas.

"Pikema tunni sees saavadki vahetuda erinevad tegevused: õpetaja selgitab, sellele järgneb arutelu klassis, kas paaris- või rühmatööna, iseseisev harjutamine, sekka võivad tulla liikumispausid. Loodusainetes on võimalik rahulikumas tempos lõpuni läbi viia erinevaid katseid ja probleemülesandeid lahendada," ütles Marksoo.

Marksoo lisas, et pikemate tundide kasutamisega on võimalik lühendada ka koolipäeva, õpilastel on vähem vaja päeva jooksul ümber lülituda ja väiksemaks peaks muutuma ka kodutööde hulk. Samas ei saa kõiki tunde 80-minutiliseks kohe muuta, nii hakkavad Rakvere reaalkooli näitel tunniplaanis kõrvuti olema nii 80- kui ka 40-minutilised koolitunnid.

"Me üritame niimoodi, et kõigis ainetes on vähemalt mingis klassis pikad tunnid. Näiteks matemaatikas on enamikus klassides viis tundi nädalas, suure tõenäosusega on need kaks pikka ja üks lühike tund. Võõrkeeltes on kolm ainetundi nädalas ehk üks pikk ja üks lühike tund, see on üks paras logistiline pusle kokku panna," ütles Marksoo.

Haridus- ja teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann ütles, et koole, kus on kasutusel pikem kui 45-minutiline tund, on päris palju ja ajas tuleb neid juurde.

"Me räägime küll rohkem gümnaasiumiastmest, aga ka põhihariduses on pikem tund hakanud üsna populaarseks muutuma. See on õppijate jaoks väga hea kasuteguriga: päevas on vähem õppeaineid, tunnis on võimalus süveneda ja kasutada erinevaid metoodikaid," rääkis Liiv-Tellmann.

Tunni pikkuse muutmine on kooskõlas ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.

"Kõige olulisem on see, et kool peab jõudma ühisele otsusele: mitte ainult tunni pikkus ei muutu, vaid kogu tunni sisu ja metoodika peab muutuma. Ei tohi tekkida olukorda, kus 45-minutilisest loengust saab 60- või 70-minutiline loeng, vaid tunnis metoodika peab muutuma ja see on kindlasti oluliselt tõhusam õppeprotsess," sõnas Liiv-Tellmann.

Pelgulinna gümnaasiumis on juba aastaid olnud esimesest kuni üheksanda klassini kõikide tundide pikkuseks 75 minutit. Koolijuhi Tõnu Piiburi sõnul oli pikkadele tundidele ülemineku eesmärk muuta õppimine tõhusamaks ja anda õpilastele keskendumise võimalus.

"Algsed eesmärgid on kõik realiseerunud ehk õppimine on päeva jooksul tunduvalt süsteemsem. Õpilane peab päeva jooksul mõtlema väiksema hulga erinevate ainete peale ja saab tundides keskenduda, mis väljendub ka õpitulemustes. Faktiteadmised pole kuhugi kadunud, küll aga on juurde tulnud aega arutlemiseks ja asjade üle mõtlemiseks," lausus Piibur.