Toitlustusvaldkonda tööle asudes peab töötaja praegu läbima perearsti või pereõe tehtava tervisekontrolli, mille läbimisel väljastatakse toidukäitleja tervisetõend. Tervisetõend on tasuline. Mõnes toitlustuskohas maksab selle eest tööandja, mõnes töövõtja ise.

Sotsiaalmeedias kurtis üks lapsevanem, et toitlustusasutuses töötada sooviv laps peab tegema röntgeni ja roojaproovi ja ironiseeris, et neli aastat pole ühelgi lapsel tuberkuloosi leitud ning salmonella avaldub põhimõtteliselt kohe.

Olukorda peaks muutma riigikogus hiljuti esimese lugemise läbinud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu. Selle juhtivkomisjoni esindaja on Irja Lutsar (Eesti 200).

Lutsari hinnangul on senine tervisetõend problemaatiline, kuna see annab vaid hetkeolukorra pildi töötaja tervislikust seisundist. "Inimesel ei pruugi täna haigust olla, aga võib-olla nädal hiljem on," märkis Lutsar.

Lutsar tõi näiteks tüüfuse, mille puhul võib inimene jääda pikaajaliseks bakterikandjaks ka pärast haiguse läbipõdemist. Kuigi tüüfus on Eestis väga haruldane, on see olnud oluline näide haigusest, mis võib toidukäitlemise kaudu levida.

Ka sotsiaalministeerium leiab, et praegu on mitmel tegevusalal, nagu toitlustus ja teenindus, nakkusohutuse tagamiseks nõutud hügieen ja tervisetõendi esitamine enne tööle asumist. Samas selline tervisetõend peegeldab vaid hetkeolukorda ega taga püsivat ohutust.  

Ministeeriumi teatel asendatakse praegune süsteem riskipõhise lähenemisega, kus nakkusohutust tagatakse eelkõige tööandja vastutuse, hügieeninõuete ja töökeskkonna riskianalüüsi kaudu. See hõlmab töötajate hügieenikoolitust, puhastusprotseduure ning haigusnähtudega töötajate töölt kõrvaldamist.

Tööandjatele jääb kohustus hinnata nakkusriske ning vajadusel rakendada lisameetmeid, sealhulgas erakorralisi tervisekontrolle, kui tekib võimaliku nakkusohu kahtlus.