"Plaanime lähima kahe nädala jooksul paigutada piirile droonitõrjeüksused," ütles Läti armee autonoomsete süsteemide kompetentsikeskuse juht Modris Kairiss Reutersile.

Kairissi sõnul kuulub igasse üksusesse kuni neli sõdurit, kes liiguvad maastikusõidukiga ja juhivad hävitusdroone, mis suudavad lähenevaid vaenlase droone 10 kilomeetri raadiuses kahjutuks teha.

Venemaa ja selle liitlase Valgevenega piirneval 400-kilomeetrisel Läti piiril patrullivate üksuste arv on salastatud.

"Meil on kindlasti vaja selliste üksuste arvu suurendada, kuid peame leidma tasakaalu armee teiste vajadustega. Kui paigutaksime nad piiri igale kilomeetrile, ammendaksime kiiresti kogu armee ressursi," selgitas Kairiss.

Reutersiga sõjaväepolügoonil vesteldes märkis Kairiss, et rahuajal on sõjaväedroonide allatulistamine keeruline. Põhjuseks on asjaolu, et NATO riikide radariandmed on salastatud ning info jagamine droonitõrjega tegelevate sõduritega on aeglane.

"Ei piisa sellest, et rünnata kõike, mida märgatakse. Esmalt tuleb objekt tuvastada," selgitas Kairiss, viidates vajadusele vältida tsiviillennukite tabamist.

Läti kaitseväe ja kogu NATO jaoks on Kairissi sõnul teiseks eesseisvaks proovikiviks väikeste droonide üha laialdasem kasutamine.

"Need on droonitõrjesüsteemidest mitu sammu ees. Väikseid sihtmärke on raske avastada ja peatada ning see on tõsine probleem, millega me kõik peagi silmitsi seisame," lisas ta.

Viimastel nädalatel on Ukraina droonid sattunud Balti riikide õhuruumi, tekitades segadust ja suurendades pingeid Venemaaga olukorras, kus USA pühendumus NATO kollektiivkaitsele on küsimärgi all.

Ukraina teatas, et droonid kaldusid kursilt kõrvale Venemaa elektroonilise häirimise tõttu.

Kaks sellist drooni plahvatasid 7. mail Lätis tühjas naftahoidlas. Laupäeval kukkus aga veel üks märkamatult riiki sisenenud droon kaluri silme all järve ja plahvatas.

20. mail varjusid läheneva drooni tõttu Leedu seadusandjad Vilnuses maa-alustesse varjenditesse ning 19. mail tulistas NATO hävitaja Eesti kohal alla veel ühe drooni.