Rahvusringhäälingu seaduse uus versioon võeti vastu 77 poolt- ja ühe vastuhäälega, erapooletuid ei olnud. Opositsioon ei osalenud hääletusel.

Seimi spiiker Juozas Olekas ütles, et uus mudel peaks suurendama avaliku raha kasutamise tõhusust. Samal ajal lükkas Nemunase Koidu juht Remigijus Žemaitaitis tagasi mured võimalike ohtude pärast sõnavabadusele, väites, et seadus on tehnilist laadi ega ole seotud sisupiirangutega.

Opositsiooni esindajad kritiseerisid reformi, väites, et muudatused võivad olla poliitiliselt motiveeritud ja ohtlikud.

Uute eeskirjade kohaselt on rahvusringhäälingu missiooniks sätestatud tagada avalikkuse õigus olla informeeritud, tugevdada demokraatiat, kodanikuühiskonda, kultuuri ja keelt ning võidelda desinformatsiooniga, tuginedes pluralismi, erapooletuse ja inimõiguste põhimõtetele.

Ettepanek piirata teiste meediaesindajate osalemist LRT sisu loomisel lükati tagasi.

Toimetuslikud otsused hakkavad põhinema uutel toimetuspoliitika suunistel, mille kiidavad heaks LRT uudisteteenistuste juhid ja internetiportaali peatoimetaja.

LRT peadirektor valitakse ka edaspidi avaliku konkursi korras viieaastaseks ametiajaks. Kandidaadi valib välja juhatus ning lõpliku otsuse teeb nõukogu. Seim lükkas tagasi ettepaneku nõuda, et ametisse nimetamine ja ametist vabastamine toimuksid avalikul hääletusel, jättes selle küsimuse nõukogu otsustada.

Kehtestati ka piirang, mille kohaselt ei tohi sama isik olla LRT juht rohkem kui kaks järjestikust ametiaega. Praegust ametiaega loetakse esimeseks.

Juhi võib tagasi kutsuda nõukogu kahekolmandikulise häälteenamusega, kui ta ei vasta nõuetele või paneb toime raske rikkumise. Seadus sätestab ka, et talle tuleb anda võimalus selgituste andmiseks.

Seadusesse jääb säte, mis lubab LRT nõukogul otsustada, kas kasutada salajast või avalikku hääletust. Meetme eesmärk on vähendada poliitilist või sotsiaalset survet nõukogu liikmetele.

Seim otsustas ka, et uusi sätteid võib kohaldada LRT praeguse juhi suhtes, hoolimata Veneetsia komisjoni kriitikast, mis soovitas muudatusi kohaldada alles tulevastele ametiaegadele.

Reformiga tehakse ka struktuurimuudatusi, sealhulgas luuakse viieliikmeline LRT juhatus ja laiendatakse LRT nõukogu 12 liikmelt 15-le. Teatud organisatsioonid saavad õiguse delegeerida täiendavaid liikmeid.

Nõukogu liikmete ametiaega lühendatakse kuuelt aastalt neljale, kehtestatakse kahe järjestikuse ametiaja piirang ning karmistatakse maine- ja pädevusnõudeid. Samuti luuakse LRT nõukogu kantselei haldustegevuse korraldamiseks.

Seimi kultuurikomisjon teatas, et muudatused valmistati ette süsteemse juhtimise ja läbipaistvuse eesmärkide saavutamiseks, märkides, et seaduse arutelu kutsus esile arvukalt kommentaare ja proteste nii institutsioonidelt kui ka avalikkuselt.