"Nõukogude ajal oli ju see eesmärk, et kõik käiksid väljas söömas, kõik teeksid tööd, ehitaksime sotsialismi üles ja koduköögid olid tehtud hästi pisikesed, et seal ei saakski sellist suurt vaaritamist korraldada," lausus Eesti Põllumajandusmuuseumi pedagoog Tiina Ivandi.

Paljude mälestustes on tolleaegne sööklatoit seotud just kastmete, magusate piimamagustoitude ja suppidega.

Töö tegemine oli vaieldamatult nõukogude liidus väga tähtis ja nii loodi asjade efektiivistamiseks ka ratastel söömisvõimalusi, nagu seda oli sööklabuss Alavere.

"Tavaliselt vedas Alavere buss lapsi kooli ja oli liinibuss, aga siis tegi ta avarii. Võeti istmed välja ja ehitati ta buss-sööklaks. Pandi pingid ja sellega viidi siis põllutööinimestele toitu kohale," lausus näituse kuraator Laura Vähi.

Näitus tugineb paljuski just tolle aja tippkoka ja kokaraamatute autori Linda Petti mälestustel ja ülestähendamistel, kasutatud on ka muid arhiivimaterjale.

"Söökla elu-olu, kuidas juhataja tellib kaupa, kuidas ei tööta külmkapid, kuidas meil pole toorainet ja mida me siis teeme, kui tellime, aga ei saa seda toorainet," kirjeldas Ivandi, lisades, et toona oli tavaline, et midagi ei tööta ja kõigest oli puudus.

"Taheti jätta muljet, et meil kõike on, aga tegelikkuses meil ei olnud midagi," ütles Ivandi.

Näitus "Kust tuli kaste ja kadus liha" on avatud järgmise aasta lõpuni.