Armeenia valimissüsteem on väga segane. Isegi kui ei saa täielikku häälteenamust, võid sa saada rohkem kohti parlamendis, kui ette nähtud. Nikol Pašinjani erakonnale tuli see seekord kasuks.

"Praegu siin rääkides, näeme, et nad said napilt 50 protsenti häältest. Tänu valimissüsteemi eripäradele see arv suureneb. Hoolimata sellest ei saa nad loodetud põhiseaduslikku enamust ehk 2/3 kohtadest," ütles Kaukaasia instituudi direktor Aleksandr Iskandarjan.

Pašinjani peetakse euroopameelseks, kuid oma esimese visiidi kavatseb ta tõenäoliselt teha just Moskvasse.

"Venemaast võib Armeeniale olla teatud kasu. Samas võib sellest olla meile ka kahju. Armeenia juhtkonna asemel ei sooviks ma endale lisaks sellist vaenlast nagu Venemaa," lausus politoloog Grant Mikaeljan.

Praegu on Armeenial juba kaks tõsiseltvõetavat vaenlast – Türgi ja Aserbaidžaan. Pašinjan püüab nendega kokkuleppele jõuda.

"Pašinjan võib küll rahust palju rääkida, aga seda ei saavuta lihtsalt Ankarale ja Bakuule meeldides. Küsitlused näitavad, et pool rahvast ei usu, et me rahule läheneme," sõnas Mikaeljan.

Jerevani magalarajooni elukogenud mehed arutasid geopoliitilistel teemadel.

"Teate, poliitika... Ma ütleks, et see pole aus. Räpane värk," ütles Azat.

Euroopa Euroopaks, aga Romani sõnul tuleb Venemaaga igal juhul läbi saada. Tema arvates puudutab see ka Baltimaid.

"Kui te räuskate ja ei istu vaikselt nurgas, siis ei tule teile pärast mitte keegi appi. Saite aru?" sõnas Roman, lisades, et Armeenial ongi probleemid seetõttu, et ei suudeta vait olla.