EL plaanib toetada Vene kaubandussurve alla sattunud Armeeniat

Euroopa Komisjon (EK) valmistab ette erakorralise kaubandusabi andmise plaane Armeeniale seoses Venemaa kehtestatud impordipiirangutega selle kaupadele, teatas väljaanne Financial Times (FT) neljale allikale viidates.
FT andmetel sooviks Euroopa Komisjon vähendada Armeenia toiduainetele ja põllumajandustoodetele kehtivaid tollimakse. Vastavad ettepanekud võidakse esitada juba lähinädalatel. Need puudutaksid enamikku umbes 20 kaubakategooriast, mille impordi Armeeniast Venemaa on keelanud. Selliste kaupade aastane ekspordiväärtus ulatub ligikaudu 420 miljoni euroni, vahendas Vene väljaanne Kommersant.
Meetmete jõustumiseks on vaja enamiku EL-i liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi heakskiitu.
"Praegu on aeg initsiatiiv enda kätte võtta ja neid toetada, et näidata, et suudame olla usaldusväärne partner. Nad vajavad sõpru ning meie peame oma piirkonda kaitsma," ütles üks anonüümsetest allikatest FT-le.
Kahe allika sõnul tekitab Euroopa ametnikele teatud probleeme Armeenia brändi eksport, kuna konjakitootmine on Prantsusmaa jaoks majanduslikult oluline valdkond. Samuti tekitaks raskusi kiiresti riknevate kaupade transport merepiirita Armeeniast läbi Türgi või Gruusia.
Mai lõpus ja juuni alguses kehtestas Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarjärelevalve amet Rosselhoznadzor impordipiirangud mitmetele Armeenia toodetele, sealhulgas lilledele, tomatitele, kurkidele, paprikatele, maasikatele, kirssidele, viinamarjadele, õuntele, pirnidele, kartulitele, kuivatatud puuviljadele ja alkohoolsetele jookidele. Samuti peatati nende kaupade transiit teistesse Euraasia Majandusliidu (EAEU) riikidesse. Nüüd loodab Armeenia suunata osa neist toodetest Euroopa Liidu turule.
Euroopa Komisjoni sammud langevad kokku Armeenia püüdlustega tihendada suhteid Euroopa Liiduga ning samal ajal Venemaaga halvenenud suhetega. Jerevan püüab aktiivselt läheneda Euroopa Liidule, hoolimata Moskva korduvatest väidetest, et Euraasia Majandusliitu ja EL-i samaaegselt kuuluda ei ole võimalik.
2025. aasta detsembris allkirjastasid Armeenia ja EL strateegilise partnerluse tegevuskava ning sama aasta jaanuaris oli Armeenia valitsus kiitnud heaks seaduseelnõu, mis käivitab Euroopa Liiduga liitumise protsessi.
Venemaa peab Armeenia lähenemist Euroopa Liidule ohuks oma mõjule regioonis ning on hoiatanud võimalike negatiivsete majanduslike tagajärgede eest.
Lisaks fütosanitaarnõuete ettekäändel kehtestatud impordipiirangutele Armeenia põllumaandussaadustele on Moskva ähvardanud ümber vaadata gaasi-, naftatoodete ja teemantidega seotud koostöölepingud, kui Armeenia jätkab Euroopa-suunalist kurssi.
Armeenia saab Euraasia Majandusliidu liikmelisusest märkimisväärset majanduslikku kasu, sealhulgas soodsat energiat ja ligipääsu suurele ühisturule. Samas on EL-iga lähenemise ümber tekkinud pingete tõttu Venemaa ja Armeenia vaheline kaubavahetus 2025. aastal juba vähenenud 5,1 miljardi dollari võrra.
Need poliitilised ja majanduslikud vaidlused peegeldavad laiemat geopoliitilist võitlust mõjuvõimu pärast Lõuna-Kaukaasias.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Financial Times, Kommersant










