Justiitsminister Liisa Pakosta tutvustas avalikkusele kuu aega tagasi plaani muuta põhjalikult perekonnaseadust. Üks osa sellest kohustab lapsendajaid last sellest teavitama. Teine peamine eesmärk eelnõul on aga vähendada kohtute töökoormust seoses abielude lahutamisega.

Näiteks kohustataks abikaasasid tegema kõik selleks, et abielu lahutada kokkuleppel ja vältida kohtusse pöördumist. Selleks, et lahutusmenetlusi lihtsustada, kaotataks ära ka kohtu kohutus lahutuse osapooled ära kuulata ning pooli lepitada.

Samuti võiks edaspidi alustada lahutamise menetlust ühe abikaasa avalduse alusel ja seda ka notari või perekonnaseisuametniku vahendusel.

Ministeerium soovib muudatustega suunata abikaasasid abielu lahutama eelistatult kohtuväliselt kas perekonnaseisuasutuste või notarite vahendusel.

Kõrvaleesmärk on seejuures jagada menetluskulud abielu lahutamise asjades senisest õiglasemalt. Kui varem jäid menetluskulud kummalgi poolel enda kanda, siis tulevikus jäetaks menetluskulud kanda sellel, kes on lahutuse kohtuvälist menetlust kõige enam takistanud.

Uus süsteem võib takistada vägivallaohvri lahkumist suhtest

Sotsiaalministeerium eesotsas minister Karmen Jolleriga märgib vastusena Pakosta plaanile, et justiitsministeerium ei ole oma ideedes aga arvestanud üldse sellega, kuidas mõjutaks lahutuste korra muutmine perevägivalla ohvreid.

Joller märgib, et kuigi eelnõu eesmärk on menetluse lihtsustamine, võib see toimuda nii vägivallaohvrite kui ka laste arvelt. Ta tõi plaani juures välja mitmeid murekohti, märkides, et nii mõnigi nendest on vastuolus ka naistevastast vägivalda ennetava Istanbuli konventsiooniga.

Sotsiaalministeeriumi ohvriabi valdkonna juht Kristiina Luht selgitas, et ministeeeriumit teeb murelikuks kõige enam plaan, mille järgi peaksid abikaasa enne kohtusse pöördumist tegema kõik selleks, et lahutada abielu kokkuleppel.

"Eeldus on see, et mõlemad abikaasad räägivad läbi, lepivad kokku. Kui sa oled vägivallaohver olnud, võimalik, et aastaid, siis see kokkuleppimine vägivallatsejaga on ääretult raske," sõnas Luht.

Minister Joller märkis sotsiaalministeeriumi tagasisides, et selline süsteem võib takistada ohvri turvalist lahkumist suhtest, toimepanija võib kasutada olukorda aga väljapressimiseks ning ähvardades endale hooldusõiguse saamiseks.

Laasik: ministeerium fetišeerib hooldusõiguse vaidlustes koostööd

Sotsiaalministeerium kritiseerib ka justiitsministeeriumi plaani tugevdada ühist hooldusõigust, märkides, et eelnõust jääb mulje, nagu muutuks ühine hooldusõigus vaikimisi lahenduseks.

"See on probleemne, kuna vägivallajuhtumite korral võib see viia jätkuva kontrolli ja vägivalla riskini. Ei ole sätestatud selged erandid vägivallaolukordadeks ning lapse parima huvi hindamine võib jääda formaalseks," märkis tagasisides sotsiaalminister Karmen Joller.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul on problemaatiline ka see, et hooldusõiguse vaidlustes tuleks hakata senisest rohkem tähelepanu pöörama sellele, milline lapsevanem teisega rohkem koostööd teeb. Joller toob välja, et selle sätte sõnastus on vägivallaohvreid kahjustav ja taasohvristav.

Samamoodi oli hooldusõiguse põhimõtete muutmise suhtes kriitiline vandeadvokaat Tambet Laasik, kelle sõnul üritab justiitsministeerium lahendada probleemi, mida tegelikult ei ole üldse olemaski.

Laasiku sõnul peaks hooldusõigusega seotud vaidluste lahendamist alustama hoopis sellest, et kirjutada seadusesse see, et hooldusõiguse vaidlustes peab arvesse võtma seda, kui lapsevanem on vägivallatsenud.

"See on midagi, mida me siiamaani ei ole suutnud enda õigusesse sisse kirjutada. Kohtupraktika on selles küsimuses seinast seina. Mõni kohtunik suudab sellega arvestada, saab aru, milles probleem on, ja võtab seda arvesse. Mõne kohtuniku jaoks pole see vähimalgi määral tähtis ning kõik sellekohased tõendid ja argumendid jäetakse kõrvale kui asjakohatud. See on probleem, millega me peaksime tegelema, mitte sellise koostöö fetišeerimisega," rääkis Laasik.

Siseministeerium: ettepanekud ei ole kooskõlas varem kokku lepituga

Justiits- ja digiministeeriumi mõtete suhtes seoses lahutuste menetlemisega on kriitiline ka siseministeerium eesotsas minister Igor Taroga.

Taro märkis, et muudatusettepanekud on teiste osapooltega läbi rääkimata ega ole kooskõlas abielu lahutamise menetluses varem kokku lepitud suundadega. Ühtlasi on muudatused ning nende vajalikkus piisaval määral läbi analüüsimata, põhjendamata ning ka nende mõju ei ole seletuskirjas piisaval määral hinnatud.

"Siseministeerium on seisukohal, et kui eelnõu võetaks sellisel kujul seadusena vastu, võib tulevikus tekkida probleem just nõrgemale poolele, kellele pannakse suuremad kohustused ja tehakse abielu lahutamine tema jaoks praegusega võrreldes veelgi raskemaks ja pikemaks, sest ta ei saa minna otse kohtusse, kui ta ei saa oma abikaasat kätte või abikaasa keeldub kokkuleppest ja lahutusavalduse esitamisest," kirjutas siseminister Igor Taro.

Pakosta: eelnõu on mõeldud just vägivallaohvrite kaitseks

Sõnu "vägivald" või "ohver" tegelikult justiitsministeeriumi eelnõust üldse ei leiagi. Justiitsminister Liisa Pakosta ütles aga, et tegelikult ongi eelnõu tehtud justnimelt vägivallaohvrite kaitseks.

"Olen ka sotsiaalministeeriumiga rääkinud, et seal võib-olla on natukene arusaamatusi. Me täiendame seletuskirja, et see oleks selgemini arusaadav. Siseministeeriumiga oleme me samuti kohtunud. Enne, kui see eelnõu nüüd lõplikult välja läheb, me kohendame neid kohti, mis küsimusi tekitasid, aga need ei ole sellised põhimõttelised küsimused," ütles Pakosta.

Pakosta sõnas, et tegelikult on ta sotsiaalministeeriumiga täiesti samal meelel, et ohvreid ei tohi suunata ega sundida vägivallatsejatega läbirääkimistesse ning tuleb vältida olukordi, mis suurendavad ohvri kontakti vägivallatsejaga.

"Me oleme tegelikult täpselt ühel lehel. Praktikas on lihtsalt nii, et praegu, kui inimesed ei jõua kokkuleppele, siis peavad nad pöörduma kohtusse. Kohus on kehtiva regulatsiooni järgi kohustatud hakkama neid omavahel lepitama ja mitte lihtsalt nii, et nad satuvad ühte ruumi, vaid kohtul on kohustus asuda osapooli lepitama ja tuvastada, kas abielu lõpetamist võimaldavad asjaolud on ikkagi olemas. Seaduses on ka vähemalt kaks aastat lahuselu enne lahutamist ja kohtunikul kohustus pooled ära kuulata. Kõik selle me kaotame," märkis Pakosta.

Sotsiaalministeeriumi kriitikaga, et mõned eelnõu sätted on vastuolus rahvusvahelise naistevastase vägivalla kokkuleppe ehk Istanbuli konventsiooniga, justiitsminister ei nõustunud.

"Ei nõustu jah ja seda me saame seletuskirjas ka paremini lahti seletada," märkis minister.

Tugikeskuse juht: juturoboti kasutamise asemel palgatakse kallis advokaat

Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld rääkis, et vägivalla all kannatanud naistele on ligipääs õigusabiteenustele viimase aasta jooksul tegelikult halvenenud. ERR on sellest ka varem kirjutanud.

Riigi õigusabi osutavad Eestis advokaadid ning seda on võimalik taotleda vähekindlustatud ja haavatavas olukorras inimestel kohtu- või muus menetluses esindamiseks või näiteks õigusdokumentide koostamiseks.

"Seal [riiklikku õigusabi taotledes – toim.] on tabel, kus sa pead ära kirjeldama, kas sul on vara. Kui sul on mingi vara või isegi mingi metsatukk, mis mitte midagi väärt ei ole, siis sa kohe ei kvalifitseeru sinna. Tööl käimise puhul, kui sa saad tõesti mingi 500 eurot kuus kätte ja sul on mitu last, siis sa hakkad kuidagi kvalifitseeruma. Aga kui on vara, siis käib tihti kaasas klausel, et te saate õigusabi tingimusel, et müüte pärast protsessi vara maha ja siis maksate õigusabikulud, justkui saaks laenu peale. Kuna me näeme ise neid numbreid, siis me ei soovita naistel seda niisama taotleda, kui neil on varaline seis olemas," kirjeldas Orupõld.

Tasuta riiklikule õigusabiteenusele on Pärnu naiste tugikeskus saanud sel aastal suunata naisi näiteks vaid kolmel korral.

Veel eelmisel aastal pakkusid Hugo Legali juristid madalapalgalistele inimestele veel ka tasuta esmast õigusnõustamist. Justiits- ja digiministeerium kaotas selle aga aastavahetusel ära ning asendas hoopis juturobotiga.

Orupõld rääkis, et selle asemel, et kasutada ministeeriumi soovitatud juturobotit, on Pärnu varjupaiga kogemus hoopis see, et inimesed palkavad endale küsimustele vastuse saamiseks kalli advokaadi.

"Meil just Saaremaal oli juhus, kus käisime ise kliendiga kaasas, et tema küsimustele vastata. Andsime talle kõik vastused ära, aga ta ei jäänud uskuma. Tahtis ikka advokaadi juurde minna, et las advokaat räägib. Läksime kaasa ja sealt tulid täpselt samad vastused, mida ta tegelikult juba teadis," ütles Orupõld.

Varjupaiga juht selgitas, et inimesed pelgavad juturobotiga suhtlemist juba seetõttu, et seal võib internetti mingi märk maha jääda.

Eelmisel aastal justiits- ja digiministeeriumi koostatud kuritegevuse statistikast selgub, et 48 protsenti Eestis toime pandud vägivallakuritegudest on perevägivald ning 38 protsenti perevägivallajuhtumitest toimub lapse osalusega. Ülekaaluka osa perevägivallast moodustab kehaline väärkohtlemine, registreeritud on ka ähvardamist, seksuaalkuritegusid jm vägivalda. Ohver on reeglina naine ja toimepanija tema mees.