Eesti kolm päästekopterit ostis riik paarkümmend aastat tagasi. Kopterid on aga tehniliselt erinevad, mistõttu nende varuosi ei saa ristkasutada ja kopterid on sageli hoolduses. Eesti kliimas vajalik jäätumisvastane süsteem on vaid ühel kopteril ja pidevas väljasõiduvalmiduses on valdavalt vaid üks kopter.

Siseministeeriumi varahaldusosakonna nõuniku Raiko Reimanni sõnul kaardistab politsei- ja piirivalveamet aasta teiseks pooleks, kui palju ja missuguseid koptereid Eestil tarvis on.

"Et mis on see Eesti riigi lennuvõimekus üldse tsiviilvaates ja sealhulgas ka kopterivõimekus ja siis selle pealt jõuda ka rahastusotsusteni. Kopterite vaates meil on mõistlik seda teha tervikuna, et just vältida neid väikseid vigu, mida me võib-olla kunagi esmakordselt hankides tegime, et me ei hankinud neid kõiki korraga," rääkis Reimann.

Lähiaastatel aga lahendust ei terenda, sest raha uue kopteripargi jaoks pole. Ja isegi kui raha oleks, kuluks Reimanni sõnul kopterite hankimiseks ja tootmiseks minimaalselt kolm aastat.

"See on nüüd siukene poliitiline valik ja eks me ju sellepärast ka kogu seda tausta ette valmistame, et enda valitsemisala ja siseturvalisuse vaates need ettepanekud ka otsustajateni viia," tõdes Reimann.

Kopteripargi uuendamise vajadusest on aga räägitud aastaid. Siseministri Igor Taro hinnangul ei ole uute kopterite ost millegi taha takerdunud, vaid suurt ostu ei saagi teha kergekäeliselt ja ongi vaja hinnata, mis suunas Eesti lennuvõimekust arendada. Taro ütles, et koptereid peaks olema viis ja lisaks oleks vaja juurde ka teist seirelennukit.

"Kogu selle kupatuse ligikaudne maksumus on ka enam-vähem teada, see on kusagil 330 millegagi miljonit, sellepärast, et küsimus ei ole mitte ainult masinate ostmises. Küsimus on selles, et on vaja täiendavat teenindusbaasi võib-olla siis Eestimaa mõnes teises osas, mitte ainult Tallinnas. Meil oleks vaja täiendavaid tankimiskohti ja ka ikkagi välja ehitatud maandumisplatse meie suurte haiglate juures," rääkis Taro.

Taro sõnul rahastusotsust kopteripargi uuendamiseks sel ega järgmisel aastal ei tule.

"Riigi finantsilised võimalused seavad meile teatud piirid, samas me tahaksime tegutseda võimalikult ruttu. Nüüd see, mida me sihime, on järgmine Euroopa Liidu rahastusperiood. See hakkab aastal 2028 ja sealt on võimalik meil saada ütleme suurusjärgu võrra rohkem vahendeid sisejulgeolekule," lisas Taro.