Lihtlabane koeravorsti vargus on Eestis toonud kaasa pika juriidilise segaduse. Nimelt mõisteti üks poevaras süüdi ja üheks tõendiks olid naise mobiiltelefoni asukohaandmed, mis kinnitasid tema viibimist kuriteokohas. Seda kaasust arutanud Euroopa Liidu kohus leidis juba viie aasta eest, et massiline andmete säilitamine on inimõiguste rikkumine. Märtsis otsustas riigikohus, et kriminaalasjades saab tõendina kasutada ainult ärilisel eesmärgil säilitatud sideandmeid ja nüüd lähebki vastav seaduse muutmisele.

"Kui me koeravorstist alustame, siis tegelikult, et väärteo menetluses tohiks üleüldse sideandmeid kasutada ainult sellistel juhtudel, kus tegemist on väga raskete, väga suurte trahvidega väärtegudega. Meil on nn koeravorstikaasuseid, aga on ka selliseid, kus on miljonilised trahvid," ütles justiitsminister Liisa Pakosta (Eesti 200).

Reedel kooskõlastusringile mineva eelnõu kõige suurem muudatus on see, et sideettevõtted ei pea enam koguma uurimisasutuste jaoks andmeid kõigi inimeste kohta. Küll on lubatud kasutada ärilistel eesmärkidel kogutud andmeid.

"Jääb alles see, mis on lubatud ehk 12 kuud säilitatakse see info, et Liisa Pakosta helistas kellelegi, aga kellele ta helistas, seda enam ei säilitata, asukoha andmeid enam ei säilitata," selgitas Pakosta.

Vandeadvokaat Andri Rohtla sõnul uus eelnõu formaalselt tühistab massilise andmete kogumise kohtuse, kuid tegelikult see kohustus säilib.

"Kui enne oli pandud sideettevõtjatele kohustus, et te peate koguma, siis nüüd pannakse kohustus, kui vabariigi valitsus otsustab, et julgeolekuoht on olemas. Mina arvan, et vaadates selle seaduse sõnastust, siis see julgeolekuoht on kogu aeg olemas nii kaua, kui meil on idanaaber Venemaa kõrval," sõnas Rohtla.

Rohtla sõnul Euroopa kohus lubab sellist erandit teha, aga seda saab teha vaid kohtu või kohtuga võrdse sõltumatu asutuse loal, aga mitte täitevvõimu poolt.

"See peab olema kohtu poolt antud juhuks, kui on mingi konkreetne julgeoleku või terrorioht. See on selle Euroopa kohtu otsuse mõte. See, et riik enne ei teinud midagi ja nüüd teeb midagi, mis on samuti vastuolus Euroopa kohtu praktikaga, ei ole aktsepteeritav," lausus Rohtla.

Pakosta sõnul ei tee valitsus otsust üksi, vaid oma nõusoleku peab andma ka riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon. Andmeid tohib erandkorras massiliselt koguda pool aastat, kuid on võimalus seda perioodi pikendada kuue kuu võrra.