"Need kopterid teenindavad ka NATO tulevast õhukaitsemissiooni, mis seni oli õhuturbemissioon. Ka varasemalt oli nii, et ükski NATO hävitaja Eesti pinnale ei tule, õhku ei tõuse siin, kui elupäästevõimekust ei ole saadaval," ütles Taro.

Taro rõhutas, et kui kõik kolm praegust kopterit on rivist väljas, ei ole võimalik ka Ämarist õhku tõusta ja Eesti õhuruumi ei tulda ka näiteks Leedu Šiauliai õhuväebaasist.

"Ka mujalt ei tulda Eesti pinnale, kui Eestis ei ole seda kiiret elupäästevõimekust, sellepärast et see on kokkuleppe osa. Selleks, et õhukaitse saaks edaspidi toimida, peame me omalt poolt tagama, et kui piloodil midagi juhtub, tuuakse ta kiiresti ära. Ainus võimalus seda 100 protsenti tagada ongi see, kui meil on edaspidi viis kopterit ja neist on 100 protsenti ajast kaks käigus. See tähendab, et üks päästab vajadusel kedagi saartelt – toob haige inimese näiteks suurhaiglasse – ja teine on valves, et kaitseväe element saaks vajadusel reageerida," rääkis Taro.

Taro sõnul olukord, kus võimekust õhku tõusta ei ole ühelgi kolmest PPA kopterist on seitsmel protsendil ajast.

"Praegu on olukord selline, et peame lootma, et need asjad täpselt kokku ei lange. Aga tõenäosus on olemas ja see on põhjus, miks ma ütlen, et me vajame seda otsust kohe, me ei saa seda edasi lükata. Kui me seda otsustamist edasi lükkame või selles mahus plaani ette ei võta, siis me ei kaota seda seitset protsenti ära. Tõenäosus, et midagi just sellel perioodil juhtub, aina tõuseb. Me peame tegema kõik, et seda tõenäosust mitte kasvatada," lausus Taro.

Taro teatas, et taotleb valitsusest raha PPA-le viie uue kopteri ja ühe seirelennuki ostmiseks, maksumusega 249 miljonit eurot.

Pevkur: hävitajate õhku tõusmine ei sõltu kopterist

Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) ütles ERR-ile, et nii suuri piiranguid hävitajate õhku tõusmisel siiski ei ole.

"Meil on võimalus ka oma naabrite juurest SAR-teenust (search and rescue, ehk otsingu- ja päästeteenus - toim.) paluda. Teiseks on meie eeldus, et siseministeeriumi valdkond suudab kopterivõimekuse alati tagada. See ei ole ainult SAR-võimekuse küsimus, see on tegelikult eelkõige meditsiiniteenuse küsimus ja inimeste otsimise küsimus. NATO hävitajate SAR-võimekuse tagamine on osa sellest, aga see kindlasti ei ole kogu kopterivõimekuse vajaduse küsimus, mis Eestil on," kommenteeris Pevkur.

Pevkur sõnas, et temale teadaolevalt ei ole olnud olukorda, kus hävitaja piloot ei saa Eestis õhku tõusta, kuna puudub kopter, mis teda saaks päästa.

"Õhuvalvekeskus lähtub sellest, et kui on oht, siis hävitajad õhku tõusevad," ütles Pevkur.

"See ei ole seotud sellega, et Eestis ei tõuse hävitaja õhku sellepärast, kas konkreetselt üks kopter on lennuvalmis või mitte," lisas Pevkur.

Taro kritiseeris Reformierakonna kärpeplaani

Rääkides siseministeeriumi teistest lisataotlusest riigi eelarvestrateegiasse, ütles Taro, et küsimus ei ole selles, et tema või ministeerium sooviks midagi juurde, vaid tegemist on Eesti inimeste ja Eesti ühiskonna vajadustega.

"Asjad, mis on pakilise iseloomuga ja mille kohta ma saan kogu aeg küsimusi, et miks need ei ole tehtud. Näiteks elanikkonnakaitses varjumisvõimekus. Miks ei ole varjendeid, miks ei ole varjumiskohti? Me oleme kõik õiguslikud muudatused nüüd ära teinud ja kohustused peale pannud. Järgmine faas peaks olema elluviimine. Me ei saa inimesi selle kohustusega üksi jätta, vaid peame neid toetama rahaliselt. Oleme eelmistel aastatel pannud suurusjärgus ühe miljoni eurot kortermajade või -ühistute edasiaitamiseks. Naaberriigid panevad sinna kümneid miljoneid, mis on indikatsiooniks, et oleme suurusjärgu võrra maas ja seda polegi võimalik kuidagi teisiti lahendada, kui materiaalseid vahendeid panustades," rääkis Taro.

Taro sõnul läheb ta küsima ka politseinikele ja päästjatele palgatõusu, kui suures mahus, ei tahtnud ta praegu öelda.

Reformierakonna soovitud 400 miljoni euro ulatuses kärbete kohta ütles Taro, et kärpeid on juba tehtud ja need on teinud Eesti ühiskonnale suurt valu. "Kõigil eelnevatel aastatel on meil olnud väga konservatiivsed ja pessimistlikud prognoosid. Oleme kraane kinni keeranud ja inimestele haiget teinud, aga pärast tahavaatepeeglist näinud, et olukord oli oluliselt leebem," sõnas Taro.

"Sisejulgeoleku valdkonna puhul võin öelda, et viimased 10 kuni 15 aastat on ainult kärbitud, vähendatud koosseisu, patrullide arvu, komandode arvu ja meeskondi. /.../ Meil on väga palju tehnikat, aga meil ei ole varsti enam inimesi, kes selle tehnikaga opereeriksid ja midagi teeksid. See on meie kärbete tulemus. Eestis on maakondi, kus keset töönädalat öösel ei olegi politseipatrulli tiirlemas, mis on samuti kärbete tulemus. Öelda, et me pole midagi kärpinud ja kuskil on mingi vohav riik, see ei vasta tõele, see on lihtsalt populistlik retoorika," ütles Taro.