Ukraina riigipea kohtub president Alar Karise ja peaminister Kristen Michaliga ning osaleb Põhjala ja Balti riikide koostööformaadi (NB8) tippkohtumisel.

"Ma arvan, et sellel kohtumisel ei arutata ainult võimalusi rahuläbirääkimiste poole liikumisel, eks seal ole muid teemasid ka. Kindlasti see teema, kuidas aidata Ukrainat agressorile vastu astuda. See küsimus on üleval ja seda tuleb kogu aeg teha," rääkis Kolga teisipäeval "Terevisioonis".

"Teine probleemistik on juhuslikud droonid meie õhuruumis – kuidas selliseid intsidente ära hoida või kuidas siis, kui midagi juhuslikku juhtub, neid neutraliseerida. Seal on erinevaid võimalusi, aga peamine on, et sellel teemal arutatakse ja omavahel infot vahetatakse," lisa Kolga.

Tema sõnul on mõistetav, et kui Ukraina peab sõda ja annab selle käigus süvalööke Venemaale, siis on loomulik, et tema drooniparved mööduvad Balti riikide piiride lähistelt. "Ja sõjas on alati juhusel oma osa. Nii et see on teine teema," märkis presidendi välisnõunik.

Kolmanda teemana tõi ta välja Venemaad jätkuva survestamise sanktsioonide ja isolatsiooniga.

"Seal on mõningat murenemist näha, aga ma ei ütleks, et see on nüüd ülimalt oluline. Pigem on see, et sanktsioonid töötavad tasapisi, aga töötavad ja seda me näeme ka Venemaa presidendi viimase aja närvilisusest. Ja ka sellest, et ega see sõjategevus vähemalt maismaal neil väga aktiivselt ei toimi. Nii et seal tuleb vaadata kõigepealt seda , et sanktsioonid edasi toimiksid ja teine siis, et võib-olla mingisuguseid muid uusi elemente, mida siis saaks nendele juurde panna," selgitas Kolga.

Neljas arutatav teema oleks Kolga sõnul võimalik lähenemine rahule. "Seda me ei oska ju kindlalt öelda, millal need võimalused tekivad, aga selleks, et kui need võimalused peaksid tekkima, peame me olema lihtsalt paremini ise valmis," rääkis ta.

"Me oleme näinud viimasel nädalal Zelenski kirja (Vene režiimi juhile Putinile – toim.), samuti üleeile toimunud visiiti Londonisse, kus kohtuti kolme Euroopa suurima riigiga ja eks nad nüüd tulevad ja räägivad ka teistega. Eks toimub aluspinna või platvormi ettevalmistamine. See paratamatult ei tähenda, et me hakkame homme-ülehomme või võib-olla aasta pärast rahule läbi rääkima," ütles välisnõunik.

Ta lisas, et Eesti ja teised meiega samameelsed riigid peavad olema aktiivsed nende põhimõtete väljatöötamisel, kuidas suhelda Venemaaga pärast agressiooni lõppu.

"Kuidas me üldse, missugustel põhimõtetel me läheme läbirääkimiste laua taha, kui see kunagi peaks selline võimalus avanema. See on valdkond, millesse praegusel hetkel tuleb panustada, tuleb panustada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidel ja Eestil, kes on piiriäärne riik kindlasti on oma osa ja väga oluline osa. Nii et see on aktiivne diplomaatiline töö," ütles Kolga.

Tema kinnitusel kuulatakse sel teemal ka Eesti seisukohti.

"Ei kuulata siis, kui me mitte midagi ei ütle. Aga kui me, kui me räägime, siis kuulatakse. Ega rahvusvaheline keskkond niimoodi ei toimi, et mõnedel riikidel lastakse niisama juttu vesta ja pannakse nad kõrvale. Tegelikult on meie osa olemas. Me oleme nii NATO kui Euroopa Liidu liikmed, kõik liikmed on seal tegelikult võrdsed ja kõikidel on sõnaõigus ja kõikidel on tegutsemisõigus. Mida aktiivsemalt seda tehakse, mida paremini argumenteeritakse, seda parem on ka tulemus," kinnitas ta.

Kommenteerides Eesti ning teiste Balti- ja Põhjamaade antud abi Ukrainale, märkis Kolga, et Ukraina ootab meilt järjepidevust, et me ei katkestaks seda, mida me juba aastaid teeme.

"Tõesti, Eesti ja Taani on teinud palju, aga tegelikult on teinud kõik Põhjamaad ja Balti riigid palju. See üldsumma, mida (Põhja- ja Baltimaad – toim.) Ukraina sõjaliseks abistamiseks on nende aastate jooksul eraldatud, on minu teada 42 miljardit ja kui panna sinna kõrvale Euroopa terviksumma, mis on vist 280 miljardit, siis see on märkimisväärne. Nii et see ootus kindlasti on ja eks see tahe ole meil kindlasti ka edaspidi niimoodi käituda," kinnitas ta.

Küsimusele teisipäevase kohtumise oodatavate tulemuste kohta ütles Kolga: "Ma ei paneks nüüd sellele kohtumisele, mis täna Tallinnas toimub, üleliia suuri lootusi ja ootusi ja tegelikult polegi vaja. Praegusel hetkel oleme me sellises faasis, kus tuleb arutada tuleviku üle, leida ühisosa, panna mingisugused põhipostulaadid paika ja siis edasi liikuda. Ma ei ole kindel, et sellest avalikkusele kohe räägitakse. Aga kuulame, mis siis õhtul tuleb."

Kolga meenutas, et lisaks Volodõmõr Zelenskile saabus Tallinna ka presidendi abikaasa Olena Zelenska, kellel on täiesti oma programm ja teemad, mida arutada ning seda visiiti on ette valmistatud juba pikka aega.

"See on seotud eelkõige presidendiproua Sirje Karise ja proua Zelenska ühistegevusega teavitamaks maailmale Ukraina küüditatud laste probleemi. Sirje Karis on selle teemaga tegelenud juba pikka aega ja seda võib vaadata kui tänuvisiiti siia. Ja eks sellel on natukene pehmemad pooled, külastatakse Tallinna Ülikooli, Maarjamäe memoriaali, ajaloo muuseumi, arengukoostöö keskust," ütles Kolga.

Ta meenutas, et Venemaa on Ukraina vallutatud aladelt deporteerinud umbes 22 000 tuhat last, kellest praeguseks on umbes 2200 suudetud tagasi tuua.

"See teema on muidugi karm, aga siin tuleb vaadata, et kui me sellest üldse ei räägiks, siis see asi oleks veelgi karmim. Esimene asi alati on maailma teavitada, missugused hullused ja jubedused toimuvad ja pärast seda püüda sellega ka siis midagi teha ja asju paremaks suunata," rõhutas ta.

Küsis Katrin Viirpalu.