Trump saabus Prantsusmaale päev pärast oma sünnipäeva heas tujus ja ütles ajakirjanikele, et kõik on hästi, enne kui alustas kohtumist Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Seejärel lubas USA president kasutada vabanenud aega Ukraina sõja lõpetamiseks — sõja, mille ta 2024. aasta valimiskampaanias lubas lõpetada 24 tunni jooksul pärast ametisse asumist, märkis Politico.

"Nüüd, kui see (Iraani sõda – toim.) on läbi, keskendume sellele (Ukrainale – toim.) ja vaatame, kas saame ka selle lahendatud," ütles Trump Macroni kõrval istudes. "Iga kuu sureb 25 000 inimest, peamiselt sõdurid. Nii ei peaks olema," lisas ta.

Need sõnad ei rahusta aga Ukraina peamisi toetajaid Euroopas, tõdes Politico.

Kulisside taga väljendavad Euroopa ametnikud kartust, et USA president — vabanenuna vajadusest tegeleda iga päev Iraani kriisiga — võib püüda taas Ukraina rahuläbirääkimised oma kontrolli alla võtta, tõrjudes eurooplased kõrvale ning nurjata nende strateegia avaldada Venemaale maksimaalset survet ja toetada Ukrainat.

"See, et Trump oli muude teemadega hõivatud, ei olnud tingimata halb asi," ütles üks anonüümsust palunud EL-i diplomaat Politicole.

Küsimus Ukraina sõja lõpetamisest tõuseb taas päevakorda teisipäeval, kui Trump ja teised G7 juhid kohtuvad Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga kahe tunni pikkuseks planeeritud tööistungil.

Zelenski on jätkuvalt rõhutanud, et USA osalus on sõja lõpetamiseks hädavajalik. Ukraina president ütles, et tema pühapäevases telefonikõnes Trumpiga arutati ideid, mis võiksid rahu lähemale tuua.

"Presidendil on hea süda ja ta soovib selle sõja lõpetada, et mõttetu tapmine lõppeks," ütles üks Trumpi administratsiooni ametnik. "President ja tema meeskond on teinud väga palju tööd, et lõpetada sõda Venemaa ja Ukraina vahel, ning ta usub endiselt, et lõpuks saavutatakse rahulepe," lisas ta.

Eurooplaste jaoks tekitab aga muret Trumpi väide, et ta näeb võimalust midagi ära teha pärast seda, kui ta pühapäeval rääkis eraldi nii Zelenski kui ka Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga. See võib tähendada, et Euroopa jäetakse taas rahuprotsessist kõrvale.

Esmaspäeval rõhutas Macron, et eurooplastel on õigus kaasa rääkida, sest nad rahastavad nüüd valdava osa Ukrainale antavast relvastusest.

"Õige läbirääkimisvorm on selline, kus Ukraina ja Venemaa istuvad laua taga ning eurooplased ja ameeriklased on nende kõrval," ütles Macron telekanalile TF1 antud intervjuus.

Erinevad lähenemised

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et Ukraina rahalise toetamise suurendamine peab olema G7 üks peamisi teemasid.

"Euroopa jätkab vankumatut toetust Ukrainale," ütles ta, märkides, et EL-i 90 miljardi euro suurune abi katab kaks kolmandikku Ukraina rahavajadusest selleks ja järgmiseks aastaks.

"Ülejäänud kolmandiku puhul peavad Ukraina partnerid rohkem panustama," lisas komisjoni president.

Rõhutades Euroopa tihedat koostööd Ukrainaga, meenutas von der Leyen ka seda, et EL alustas sel nädalal ametlikke liitumisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga.

"Ukraina on oma osa täitnud, nüüd peame meie samuti oma osa täitma," ütles ta.

Komisjoni president teatas lisaks 75 miljoni euro suurusest uuest EL-i toetusest Ukrainale ning 15 miljardi euro suurusest laenust Prantsusmaale, et tugevdada selle kaitsetööstust EL-i SAFE-programmi kaudu.

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja António Costa rõhutas omalt poolt, et G7 ühtsus ja otsusekindlus on hädavajalikud konflikti lõpetamiseks, mis on kestnud juba kauem kui Esimene maailmasõda.

Euroopa liidrid, kes on võtnud USA-lt üle peamise koorma Ukraina toetamisel, loodavad veenda Washingtoni toetama ühist läbirääkimisjoont tulevasteks kõnelusteks Venemaaga.

"Oluline on, et teised G7 riigid, eriti Ameerika Ühendriigid, ei nõrgendaks oma positsiooni Ukraina suhtes," ütles eelmisel nädalal üks Macroni kantselei ametnik.

Kõnelused Putiniga

Kuid juba enne tõsiste arutelude algust andis Trump eurooplastele põhjust muretsemiseks, pidades pika telefonikõne Vladimir Putiniga oma sünnipäeval.

"Meil oli eile väga hea vestlus president Zelenski ja president Putiniga ning ma näen, et võib-olla saame seal midagi ära teha," ütles Trump. "Arvan, et mõlemad on sellele väga avatud."

Veel tekitas muret Putini välisnõuniku Juri Ušakovi teade, et Trumpi Ukraina-läbirääkijad Steve Witkoff ja Jared Kushner külastavad lähiajal Moskvat.

Teisipäevastes aruteludes domineerivad tõenäoliselt kaks küsimust: kuidas sundida Putinit rahu üle tõsiselt läbirääkimisi pidama ja kes peaks Ukraina liitlaste nimel läbirääkimisi juhtima.

Esimese küsimuse puhul valmistub EL lähinädalatel vastu võtma 21. sanktsioonipaketti Venemaa vastu, mis keskendub muu hulgas Venemaa varilaevastikule ning nafta hinnalae säilitamisele.

Samas puuduvad märgid, et USA sooviks sanktsioone veelgi karmistada või anda Ukrainale lisaks sõjalist ja rahalist abi.

Teine tundlik teema on see, kes juhib võimalikke tulevasi läbirääkimisi ja millise strateegiaga.

Zelenski on rõhutanud, et Euroopa peab olema läbirääkimistelaua taga mitte vahendaja, vaid liitlasena, kellel on Ukrainaga ühised huvid.

Euroopa ja Ukraina ametnikud soovivad saavutada USA toetuse tugevale ühisele läbirääkimispositsioonile, mis välistaks ettepanekud, et Ukraina peaks loovutama territooriumi.

Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik — niinimetatud E3 riigid — tegid eelmisel nädalal esimesed ettevaatlikud sammud otseseks suhtluseks Moskvaga, saates oma esindajad kohtuma Venemaa asevälisministri Mihhail Galuziniga.

Nad rõhutasid vajadust täieliku ja viivitamatu relvarahu, tugevate julgeolekugarantiide ning praeguse rindejoone kasutamise järele võimalike läbirääkimiste lähtepunktina.

Kui aga Trump otsustab protsessi aktiivselt sekkuda, ei pruugi ta jagada Euroopa nägemust läbirääkimiste korraldusest — ega isegi soovida eurooplasi läbirääkimistelaua taha.

"Tegelikult on maailmas ainult üks inimene, kes suudab mõlemad pooled kokku tuua ja proovida selle sõja lõpetamise üle läbi rääkida — president Trump," ütles üks Trumpi administratsiooni kõrge ametnik Politicole.